Selle asemel, et kiruda kohalikku omavalitsust kehva lumekoristuse ja sellest tingitud ummikute ning hilinemiste eest, võiks inimesed peeglisse vaadata. Algava tormi eest hoiatati juba päev varem kõigis massiteabekanalites. Kellel vähegi oidu peas ja kindlad kellaajad päeva graafikus, võinuks hommikuse ärkamise ja liikumaasumise pool tundi varasemale ajale sättida.

Kindlasti ei ole vähemalt Tallinnas lumekoristusega lood korras. Aga olgem ausad — öösel alanud sadu kestis lõunani ja kui tee puhtaks lükatigi, sadas uus kiht peale. Paratamatus, mis muud. Kirutakse, et lund ei koristatud küllalt kiiresti, koristusmasinaid ei olnud näha jne. Tuletaks meelde, et neid masinaid läheb vaja ju nii harva ja kui linn telliks koristust tihedamini, siis tuleb selle eest ka maksta. Aga kas me tahame selle nimel näiteks automaksu kehtestamist?

Kõige parem reklaam ühistranspordi kasutamisele ei ole mitte kampaania korras tehtavad autovabad päevad, vaid Eesti ilm — ühistransport ei ole lumehanges ja liigub ikka, kui autosid jalus pole. Ja neile, kes on suurema loodusläheduse pärast linnast välja kolinud, võiks nüüd meelde tuletada, et looduses elamine ei tähenda mitte ainult linnulaulu, vaid ka lumerookimist.

Virisemise asemel võiks hoopis metsa minna, suusad alla panna ning järgnevateks aastateks meeldetuletuseks ka kalendrisse risti teha — saab küll Eestis veel suusatada, kõik ei ole kadunud! Võtke lapsed kaasa ja minge ka ise õue koos nendega ehitama, selle asemel et hädaldada, kuidas lapsed pole lund näinud.

Kui inimene elab oma elu sedasi, et tema jaoks on katastroof mõnel päeval aastas oma tegemistega jänni jääda selle pärast, et lund sajab, siis peaks ta oma elu tõsiselt ja rahulikult üle vaatama. Või sooja ja päikesepaistelisse kliimasse kolima. Eestis on kogu aeg lund sadanud ja sajab ka edaspidi. Linnavalitsus ja riik on süüdi kindlasti paljudes asjades, kuid ilmas kindlasti mitte.