Müüdisõbrana pööraksin tähelepanu laeva nimevahetusega kaasnevatele uskumustele ja müütidele. Sellist vaatepunkti õigustab 1991. aastal asutatud Hansapanga sümboli väärtus kodumaise elanikkonna jaoks, ja sümbol on müüdiga olemuselt tihedalt seotud.

Üldjoontes on lugu laeva nime vahetusega üpris karm. Kõik meremehed teavad, et on olemas õnnetud laevad, ja kõige õnnetumad nende seast on nimevahetuse üle elanud alused. Laeva ümbernimetamine teeb meresõidukogemusest midagi, mida soovitakse unustada.

Kreeka-rooma mütoloogias pannakse iga laeva nimi kirja Sügaviku Raamatupidamises, mida kontrollib Poseidon (Neptun) isiklikult. Kui soovitakse laeva nime muuta, tuleb põhjalikult hoolt kanda selle eest, et aluse vana nimi saaks tollest raamatupidamisest ja Poseidoni mälust kustutatud.

Millise põhjalikkusega seda teha tuleks, kirjeldab keegi vana kapten Pati nimeline merekaru internetiportaalis boatsafe.com: „Pärast seda, kui laeva uus omanik oli mulle kinnitanud, et kõik laeva endisele nimele viitavad märgid on laevast kõrvaldatud, leidis ta siiski mõni nädal hiljem ühe laeva vana nimega võtmehoidja. Soovitasin tal laeva nimemuutmistseremoonia veel kord läbi teha, aga omanik keeldus. Peagi sai tema laev välgulöögi, mootor jooksis kokku, põrkas kokku teiste laevadega ja uppus.“

Hansapangast Swedbankiks saava rahaasutuse puhul võiks mõtlikuks teha ka meremeeste uskumus, et enne nimevahetustseremooniat on ülirangelt keelatud pardale tuua uut nime kandvaid asju. Hansapangas aga sellised asjad juba liiguvad.

Loomulikult on mütoloogia ja ebausk üks asi ning rahamaailmaelu teine, kuid iga ärimees teab, et kaubamärgist teeb eduka kaubamärgi peale kõige muu veel „miski“, sõnulseletamatu elan vital. Nii ka ei tohiks sümboliks saanud kaubamärkidega liiga kergel käel ümber käia.