Et asutuste suvepäevad ilma alkoholita ei möödu, pole kellelegi uudis. Loodetavasti ei istunud keegi purjuspäi rooli. Savisaarele meeldib ju külameestega viina võtta (presidendi vastuvõtu asemel), eks siis või kokku lüüa ka kolleegidega. Mis sellest, et ta ise samal ajal rahva tervist kilbile tõstes alkoholi müümise piiranguid kehtestab.

Paistab aga, et karistuse ootamine lubatust rohkem kui poolsada kilomeetrit tunnis kihutamise eest Savisaarele muret ei tee. Kui ajakirjanikud talt selle kohta mänguväljaku avamisel pärisid — mujalt teda kätte ju ei saanud, ta kaob ju alati ära, kui mõni sigadus soolas –, nad mingit sisulist vastust ei saanud.

Küllap patras Keskerakonna liider küsijal suud-silmad täis — nagu alati, kui talle küsimus ei meeldi. Olen sellist etteastet laivis näinud. Peab kõvasti söakust olema, et seda ühtlast sõnamulinat katkestada. Katkematu sisutu teksti esitamise eesmärk ju see ongi, et vahele segada ei saaks.

Ega Savisaarelt avalikku vabandust oodata ei maksa, seda pole kunagi varem tulnud ega tule ka nüüd. Ja seda, miks viibib kihutamise eest karistuse määramine, ei peagi küsima mitte Savisaarelt. Viimasel ajal on ju politsei päris operatiivne olnud ja roolijoodikuid on isegi käigu pealt pokri pistetud. Jaanus Marrandilt suudeti isegi juhiluba ära võtta.

Peaaegu iga päev viib hauda mõne liikluses hukkunud inimese. Selle teadmise taustal nõuab avalik õiglustunne, et liikluseeskirja eiramise eest karistataks kõiki, ka poliitikuid — kes ju võiksid meile ometi eeskujuks olla. Ja küllap poleks avalikkusel midagi ka selle vastu, et teada saada, mitu promilli Savisaarel suvepäevade aegu sees oli ja kes on see naisterahvas, kelle sülle ta oma toeka kogu istutas.