Repliik: Kanep, seks ja isamaa

Äsja andis lauluväljakul kontserdi 50 Cent, kelle laulusõnad võiksid Gustav Ernesaksa end hauas ringi keerama panna — kui tema sealsamas seisev kuju neid oleks kuulda võinud.

Noortel on püksid põlvedele vajunud. Mõni tõmbab omale ka suka pähe ja paneb veel sinna mütsi otsa. Super. Oleme erilised ja loome „stiili”! Tõstame keskmised näpud õhku ja karjume kooris:

Fuck you Fifty

. Siis kuulame, kuidas ropendamise vahepeal kostab kõlaritest püstolipauke.

Nokamütsid, paar numbrit suured püksid ilma vööta ning roppused ja püssipaugud laval iseloomustavadki 50 Centi pühapäevaõhtust kontserti lauluväljakul. Maitse üle ei vaielda. Isiklikult pean osa selle artisti loomingust täiesti talutavaks ja kuulatavaks. Kahjuks tekkis elavat esitust kuulates aga tunne, et plaate annab keegi teine välja, sest suurema osa ajast käis laval mingi jojootamine, karjumine “käed üles”, “tehke häält” jne, muud midagi.

Pooledollarilise põhisõnum publikule oli, et alkohol, kanep ja seks on lahe. Lapsi oli publiku hulgas väga palju ning tekib küsimus, kas nende vanemad soovivad, et nende lapsed sellist asja kuulevad. Jääb loota, et nooremad kuulajad ei saanud aru kõigest, mida esineja lavalt publikule karjus.

Meil on sõnavabadus ja keegi ei keela avaldada oma mõtteid muusika kaudu. Küsida tuleb aga, kas kõlbavad laulud litsidest, relvadest ja narkootikumidest lauluväljakule, kus eestlased alles natukese aja eest taas koos laulsid: “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm…”