Repliik: Kallis Ärma

Kuigi ligi neljandik Eesti elanikest ei oska presidendi tegudest ühtki silmapaistvat nimetada, annavad nemadki maksumaksjaina oma panuse sellesse, et presidendipaari kodus Ärmal oleks soe ja valge, puhas ja mugav.

Siiski on hea, et lõpuks presidendi koduga seotud hämaratesse asjaoludesse selgus tuli. Nüüd teame, missuguseid summasid maksab Ilves ametipalgast oma naisele oma kodus elamise eest, et laenud ikka kaetud saaks. Teame, et EAS ei nõuagi Evelin Ilvesele äriajamiseks antud laenu tagasi: need miljonid jäävad presidendipaarile kingituseks, sest T. H. I. presidentuuri polevat võimalik olnud ette aimata.

Avalikuks on saanud ka need summad, mida riik tasub presidendi kodu jooksvate kulude eest prügiveoni välja — kuigi presidendi kantselei on korduvalt rõhutanud, et Ärma ei ole presidendi residents. Saime teada koguni seda, et Ilvesed on varem peetud Kasside asemel teised abilised leidnud, kellele palka maksab samuti riik.

Kas kiuslikud ajakirjanikud on nüüd rahul? Jah ja ei. Hea, et salatsemine lõppes ja et seni kiivalt varjatud summad on avalikud. Ei, sest selle skeemi näol ikkagi tegemist nii klassikalise jokk-juhtumiga, et teist sellist vaevalt leiab. Selline kõrgetasemeline nipitamine ja klapitamine, riigilt viimase võtmine ei sobi riigi esimesele paarile.

Ent viimaks: kujunenud olukorras häid lahendusi lihtsalt ei olnud. Kas Ilvesed oleksid tõesti pidanud pikki aastaid T. H. I. võimaliku presidentuuri peale mõtlema ja äri ajades sellega igal hetkel arvestama? Radikaalne vastus oleks muidugi jaatav, aga inimlikult on küsimus siiski absurdne. Ja küllap on ärihuvidega president parem kui puupaljas.

Millegipärast paistis presidendiks lauldud ja sõnatud-manatud Ilves enne presidentuuri suurema riigimehena kui nüüd, Kadriorgu valituna. Täiesti ilmselt on oma selles ka kõigel Ärmaga seotul, mis on presidendi mainet oluliselt kahjustanud.