Repliik: Jätame Hiina olümpia ja piimata

Just eile soovitas pank mul investeerida Hiinasse. Sest Hiina on hoogsalt areneva majandusega riik, kus elab viiendik maailma rahvastikust. Aastaks 2030 minevat hiinlastel sama hästi kui jänkidel.

Pank unustas lisada, et just praegu voolab Hiina koosseisu kuuluvas iidses tiibeti linnas Lhasas veri ning võimud tapavad meelt avaldavaid inimesi, ajades linnast välja kõik turistid ja ajakirjanikud — ehk siis kõik need, kes võiksid maailmale rääkida, mis tegelikult toimub. Ausalt öeldes, halvemat aega poleks pank oma pakkumise tegemiseks küll leida võinud.

Muidugi ei investeeri ma Hiinasse. Ma sooviksin koguni, et hiinlased jäetaks ilma sellest hirmsast kogusest piimast, mis nad ära joovad, ajades maailmamajanduse langusse. Seda ma sooviksin juhul, kui piimast jääksid ilma totalitaarse režiimi juhtfiguurid, aga kahjuks on totalitaarsete riikidega alati nii, et selle ladvik saab piima ja kõike muud igal juhul, nälgivad aga tsiviilisikud, kes on suures enamuses režiimi ohvrid nagu tiibetlasedki.

Kui ma oleksin sportlane, siis muidugi ei sõidaks ma Pekingisse. Ma räägiksin hoopis valjul häälel sellest, et säärastes riikides ei peaks rahuideed kandvad olümpiamängud üldse toimuma ning et Hiinalt tuleks mängude korraldamise õigus ära võtta. Jah, ma tean, et olümpiat korraldas isegi natslik Saksamaa. Aga ma kõneleksin ikkagi, sest kui ma oleksin kuulus sportlane, siis mind kuulataks, eriti praegu. Kuuldaks isegi siis, kui kuulda ei võetaks.

Aga sellest ei saa ma küll aru, milleks on meil riigikogus olemas Hiina-Eesti parlamendirühm. Kas tõesti ainult selleks, et mugavasti reisimas käia? Aga miks on praegu suu lukus? Kus on poliitilised avaldused? Vaikimine on ju nõusolek! Muide, Hiina-Eesti parlamendirühma juhib Volvo-Kallona tuntuks saanud Kalev Kallo ning sellesse kuulub ka vallaslapsi värdjateks nimetanud Jaan Kundla. Teised Hiinaga sõprust soodustavate poliitikute nimed leiate loo lõpus riigikogu leheküljele viitavalt lingilt.