Seitse tuhat krooni tolle Tuvi tänava korteri eest ei ole väike summa, see on päris paras kuuüür. Tuvi tänaval võivad ju rendisummad reeglina suuremad olla, kui on lolle, kes maksavad, selge see. Aga mina ka ei küsiks hea tuttava käest rohkem. Ent Tullio Liblik ja Ester Tuiksoo ongi ju vanad tuttavad. Kuigi üks neist rõhutab sõprust natuke rohkem ja teine ei taha eriti, et seda märgataks, mis on küll natuke imelik.

Siis see auto asi. Tuiksoo ja Olver Kruuda on ju ka juba väga vanad tuttavad, lausa lapsepõlvesõbrad. Tegid koos tempe, varjasid teineteise pättusi vanemate eest. Sõprus on asi, mida peenraha vastu ei vahetata. Sõprus ei ole äri, aga kui ka koos äri aetakse ning seejuures sõpradeks jäädakse, siis seda sügavam see sõprus on.

Pealegi, me ei tea ega peagi teadma, kuidas abistas Tuiksoo Kruudat siis, kui sõprade abi oli kõige tähtsam — siis, kui too õnnetu helikopter oli merre kukkunud. Äkki käis ta näiteks Kruudal kodus põrandaid pesemas, lilli kastmas või lihtsalt kuulamas murest murtud inimest? See ei ole meie asi. Nii et ei ole ka meie asi kiunuda tolle auto pärast.

Muidugi, sõbrad võivad edukalt koos ka musti tegusid teha. Niinimetatud sõbrad võivad ka teineteisele kahtlasi teeneid osutada ja viimaks üksteisel naha üle kõrvadegi tõmmata. Aga te saate ju aru küll, et mina ei pea niisugust “sõprust” silmas. Ja ma ei välistaks, et Ester Tuiksool võib olla tõelisi sõpru.