Repliik: Eriolukord ja keelatud viljad

Alkoholimüügi piirangud tekitasid me maal paraja peataoleku — millal ja kus siis saab? Või ei saa üldse?

Kohati paistis kuiva seaduse paanika isegi varjutavat pimedat venelaste-viha ja muret Eesti riigi tuleviku pärast. Ausse tõusid need inimesed, kes suutsid maavanemate korralduste kuupäeva- ja kellaajarägastikest läbi närida. Infoliinide näitsikud said uue hittküsimuse.

Nagu elu näitas — janused vabastajad sirutasid oma käed ja jalad pudelite järele ka siis, kui kauplus suletud oli.

„Aga mu juubeliviinad ja saunaõlled?!” ahastas korralik kodanik.

Laupäeval kell 13.45 ehk 15 minutit enne kella kukkumist oli ühe kaupluse alkoholiletis umbes kümnepealine ärev saba. Osteti enamasti ikka kangemat kraami — viina, konjakit, viskit.

Kes tahtis oma toidukaupade eest napsukassasse tasuda, kuulis nobedalt müüjalt vastuseks: „No olgu, aga praegu on eriolukord! Teistel jääb siis alkohol ju ostmata!”

Jah, see oleks kohutav küll, sest õhtul voolab telekanalite reklaamipausides täiuslik siider, imekorkide tagant vallanduv õlu ja naudinguvein ojadena edasi.

Mõte number üks tuletab kohe meelde: kuidas, palun — alkoholi ju ei poes müüdagi praegu… Mõte number kaks soovitab igaks juhuks hommikul poodi minna, sest mine sa tea, äkki keegi kutsub homme õhtul külla ja vaja pudel veini külakostiks viia.