Repliik: Äralörtsitud ordenid

Milleks seda vaja oli — anda orden punakohtunikule? Kas tegemist on eksitusega? Kui jah, siis oleks aeg eksitust tunnistada ja Jüri Paap ordeni saajate nimekirjast kustutada. Kui aga tegemist oli teadliku sammuga, siis on lugu palju hapum.

Ilves pidi olema parem kui Rüütel. Tuleb välja, et vähemalt ordenite jagamisel pole suurt vahet. Tegelikult on ta lausa hullem. Kui vanalt kommunistilt ei oska paremat tahtagi, siis Ilvese suhtes kruviti ootused tema valimise eel ülikõrgele. Kahjuks pole ta suutnud neid ootusi täita.

Paabule ordeni andmisega on Ilves teinud korvamatut kahju omaenda presidentuurile, aga see pole kõige hullem kahju. Viie aasta pärast saab kiki-mulgi välja vahetada. Suurem kahju on sündinud Eesti Vabariigi teenetemärkidele.

Asi on ikkagi väga lihtne: Eesti Vabariik ei tohi (kindel kõneviis, mitte tinglik!) mitte mingil moel tunnustada punarežiimi käsilasi. Ja kohtunik, kes represseeris dissidente, on punarežiimi käsilane.

Me võime vaielda selle üle, kas või kuidas karistada kollaborante — mina isiklikult pooldan kompartei liikmete suhtes keeldu olla valitavatel kohtadel, kohtusüsteemis ja kõrgetes riigiametites –, aga see peaks olema ometi ilma vaidlusetagi selge, et Eesti Vabariik ei tunnusta tollaseid kaasajooksikuid ordenitega.

Tänu Rüütlile — ja nüüd ka Ilvesele — on Eesti ordenid muutunud väärtusetuks. See on ebaõiglane ning ülekohtune kõigi nende suhtes, kes on oma medali saanud õige ja hea asja eest.

Ilves teeks targasti, kui ta Paabu nime ordeni saajate nimistust kustutaks. Kui Ilves seda ei tee, ootaks Paabult endalt loobumist — olgu see märk, et ta kahetseb oma tegevust. Kui kummalgi pole südametunnistust, siis teeks kõik teised ordeni saajad targasti, kui saadaks oma ordeni Ilvesele tagasi.