Rene Tammist: Eesti ei vaja tuumajaama ega ka osalust Leedu tuumajaamas
Moody's märkis, et varasemad uute jaamade projektid Euroopas on läinud algselt planeerituga võrreldes oluliselt kallimaks ja võtnud enam aega. Näiteid ei pea kaugelt otsima. Soomes Olkiluotos Areva poolt arendatav 1600 MW EPR tuumareaktor on läinud kaks korda kallimaks planeeritust ning ka ehitusaeg on pea poole võrra pikenenud. Selgusetu on, kes ülekulu ja viivituste eest vastust kannab.
Eesti ei vaja tuumajaama ega ka osalust Leedu tuumajaamas. Taastuvenergia ettevõtete ja keskkonnaorganisatsioonide poolt koostatav energiamajanduse kava näitab, et taastuvatest allikatest on keskkonda hoidvalt võimalik katta kogu Eesti elektri ja soojuse tarbimine juba aastal 2030. Seetõttu puudub praktiline vajadus ohtliku tuumaenergia arendamise järele.
Riigil pole vaja ka võtta hiigellaenu. Märkimisväärne osa uutest energia tootmisvõimsustest on võimalik Eesti riigil rahastada rohesertifikaatide müügist laekunud tuludest juhul kui need põhinevad taastuvatel allikatel. Nimelt näeb taastuvenergia direktiiv ette, et riigid kus taastuvenergia eesmärgid on täidetud, saavad riikidele kus täitmisega probleeme, müüa rohesertifikaate või leppida kokku toetusskeemides, millega vähem tegusad riigid maksavad kinni tublimate riikide taastuvenergia arenduste kulu. Ühesõnaga itaallased maksaksid kinni Eesti biogaasijaamad või eramute päikesepaneelid. Eesti riigil on olemas hiilgav kogemus AAU-de müügist, mida saaks rakendada ka rohesertifikaatidega kauplemises.
Rene Tammist on Taastuvenergia Koja juht.
