Remo Holsmer: Vanemapension täidab tähtsa lünga

Oleme vanemapensioni eelnõu ettevalmistamisega tegelenud kevadest saati. Järgnevalt lühike ülevaade uuest pensioniliigist, mille eesmärgiks on veelgi enam väärtustada laste saamist.

Kehtiv vanemahüvitise süsteem on olnud edukas demograafiline meede, mille peaeesmärgiks on tõsta sündide arvu Eestis. Praegu sotsiaalministeeriumis ette valmistatav vanemapensioni seaduseelnõu loob kindlustunde, et lapsega kodus olemise ajal hoolitseb riik tema pensionikogumise eest.

Vanemapensioni idee jaguneb kolme rühma. Esiteks, alates 2013. aastast sündinud lapse ühele vanemale makstakse teise pensionisambasse neli protsenti riigi keskmiselt palgalt kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Praegu maksab riik vanemahüvitise perioodi ajal vanema II pensionisambasse ühe protsendi vanemahüvitise summast.

Lisaks täiendava makse tegemisele lapsevanema pensionisambasse plaanib riik maksta aastatel 1991−2012 sündinud lapse ühele vanemale pensionilisa kahe aastahinde väärtuses. Kui 2010. aastal oli keskmine pension 306 eurot, siis vanem, kelle laps sündis eelpoolnimetatud ajavahemikus, saaks lisapensioni ühe lapse arvestuses 156 eurot ja kahe lapse arvestuses 313 eurot aastas. Ehk näiteks kahe lapse vanem hakkab aastas saama täiendavat ehk nii-öelda 13. pensioni aastas.

Kolmandaks hakkab riik alates 2015. aastast enne 1991. aastat sündinud laste vanematele maksma lisapensioni ühe pensionistaaži aasta väärtuses. Praegu on neil vanematel välja teenitud kaks aastat pensioniõiguslikku staaži (eeldusel, et ta on lapse vähemalt kaheksaaastaseks kasvatanud). Nendele vanematele oleks lisaraha ühe lapse arvestuses 52 eurot ja kahe lapse arvestuses 105 eurot aastas.

Kokkuvõtlikult ja lihtsustatult öeldes on vanemapensioni sisseviimise eesmärgiks see, et Eestis sünniks rohkem lapsi. Loodetavasti saame vanemapensioni näol juurde veel ühe hästi toimiva demograafilise abimeetme.

Autor on riigikogu sotsiaalkomisjoni liige (Reformierakond).