Konjunktuuriinstituudi andmetel sai 2012. aastal osalist või täielikku ümbrikupalka 12 protsenti töötajatest, mille tulemusel jäi riigieelarvesse laekumata 146 miljonit eurot. Võrdluseks olgu toodud, et riik investeerib sel aastal Eesti teede rekonstrueerimisse 105 miljonit eurot.

Olen seda meelt, et maksude tõstmise asemel tuleks olemasolevad maksud võimalikult hästi kokku koguda - iga täiendava euro saab riik investeerida Eesti majandusse või infrastruktuuri arendamisse. Eelmisel nädalal riigikogus esimese lugemise läbinud Töötajate registri loomine aitab vähendada ebaseadusliku tööjõu kasutamist ning kaitsta paremini tööinimeste õigusi.

Analoogseid töötajate registreerimise meetodeid on ümbrikupalkade vastases võitluses kasutanud ka näiteks Soomes ja Rootsis. Soomes kehtib ehitussektoris maksunumbri kasutamise kohustus, mille abil saab kontrollida, kas isik on kantud maksuameti vastavasse registrisse.

Rootsis on toitlustus- ja iluteeninduse valdkonna ettevõtetel kohustuslik pidada arvestust oma töötajate ja nende tööaja kohta. Eestis on plaanis register luua sektorite üleselt, see tähendab, et töötajad tuleb registrisse kanda hoolimata valdkonnast, kus ettevõte tegutseb.

Esimest päeva tööl?

Plaanitud muudatuste kohaselt tuleb töötamine registreerida hiljemalt tööle asumisel, praegu nõuab seadus selle tegemist 7 päeva jooksul, mille tulemuseks on see, et töötajad väidavad Maksu- ja Tolliameti kontrollide käigus, et on tööandja juures tööl esimest päeva.

Teisisõnu, üle nädala pikkust registreerimise aega kasutatakse ära maksudest kõrvale hiilimiseks. Registri loomist on toetanud nii Kaubandus-Tööstuskoda kui ka Tööandjate Keskliit. 

Mis muutub töötaja ja ettevõtja jaoks? Otseselt suurt midagi, senisega võrreldes ei pea tööandja mingeid täiendavaid toiminguid tegema, muutub vaid töötaja registreerimise ajaline piir. Töötaja saab aga loodavast registrist kontrollida, kas tema töötamine on registreeritud ja temale tehtud väljamaksed on deklareeritud ning maksud makstud.

Riigi poolt vaadates on oluline ka see, et kogu töötamisega seonduv informatsioon koondub ühte elektroonilisse keskkonda, mis aitab vähendada näiteks Maksuameti, Töötu- ja Haigekassa, Politsei ja muude asutuste halduskoormust ja dubleerivat tegevust. Kui praegu esitatakse Haigekassale vaid ravikindlustusega töötajate andmeid, siis Töötajate registrisse saavad kirja kõik tööd tegevad inimesed, millest saavad edaspidi vajaminevat infot kõik ametiasutused Eestis.

Registri loomisega kaasnevad riigile teatavad arenduskulud, kuid suures pildis luuakse ettevõtetele ausamat konkurentsikeskkonda ning läbi ausalt makstud maksude suurendatakse ka töötajate sotsiaalseid tagatisi.