Remo Holsmer: Miks soovib valitsuskoalitsioon kaotada maamaksu?
Seadus peaks jõustuma 2013. aasta 1. jaanuarist.
Maamaks kaob tiheasustusega aladel kuni 1500 ruutmeetri ulatuses ning hajaasustusega aladel kuni kahe hektari suuruselt alalt. Ehk sisuliselt tähendab see maksuvabastust kõigile korteriomanikele (vaevalt leidub üle 1500 m2 suurust korterit) ja näiteks mõnes linnas krunti omades tuleb tulevikus maksta maamaksu vaid sellelt osalt, mis ületab 1500 ruutmeetrit.
Tänase valitsuskoalitsiooni jaoks ei ole kodude maamaksust vabastamine mitte ainult rahanduslik, vaid palju põhimõttelisem küsimus. Meie arvates tuleb omanikuks olemist, sealhulgas kodu omamist, väärtustada. Me oleme põhimõtteliselt kodude maksustamise vastu ning leiame, et koduomanike maamaks tuleb üleriigiliselt tühistada.
Maamaksuvabastus hakkab kehtima üle Eesti, kuid kõige tuntavamalt puudutab see otsus Tallinna elanikke. Meeldetuletuseks olgu öeldud, et Tallinna linnavalitsus tõstis kolm aastat tagasi maamaksu 2,5 korda (1.5 protsendini maa maksustamise hinnast). Toonase maksutõusu vastu tõusis tõsine pahameel, sest linnavalitsus ei pakkunud selle eest vastu ühtegi uut avalikku teenust.
Tänavaid remonditakse ja lund koristatakse sama intervalliga nagu ennegi. Lisaks muutus maamaksu summa ebaproportsionaalselt suureks võrreldes eluaseme turuhinna ja ka laenumaksetega. Juba välja ostetud eluaseme eest tuleb täiendavalt tasuda maamaksu linnakassasse ehk sisuliselt on tegu lõppematu järelmaksuga.
Inimesed Nõmmel, Pirital või Kristiines nimetavad ühe esimese probleemina just kõrget maamaksu. Nõmmel tuleb näiteks 2000-ruutmeetrise krundi eest maksta ligi 500 eurot, Kristiines 1500-ruutmeetrise krundi eest 400 eurot aastas. Kõrge maamaks ei puuduta aga vaid majaomanikke. Näiteks kahetoalise Kesklinna korteri maamaks on umbes sada eurot aastas.
Lihtsustatult öeldes jätab maamaksu kaotamine inimestele rohkem raha kätte ning soodustab oma kodu omamist. Kütteperiood on küll möödas, kuid suurenenud soojaarvete taustal on see leevendus perekonna rahakotile.
Kindlasti tekib küsimus, kas maamaksu kaotamine tähendab mõne uue maksu kehtestamist. Või kuidas mõjutab see otsus omavalitsuste tulusid? Ühtegi uut maksu ei kehtestata ning omavalitsustele kompenseeritakse maamaksust laekumata jääv osa. Esialgse hinnangu kohaselt „maksab“ maamaksuvabastus riigile 17 miljonit eurot.
Eelnõu arutelu riigikogus on veel ees ning kindlasti on veel detaile, mida tuleb enne seaduse jõustumist analüüsida. Praeguse plaani kohaselt hakkab maksuvabastus kehtib elamumaale, ühe elukoha eest ning maksuvabastus hakkaks kehtima kinnistu eest, kuhu omanik on registreerinud oma elukoha. Oluline nüanss maa käibes oleku seisukohalt on see, et kui tegu on tühja krundiga ehk tegu ei ole inimese koduga, siis sellistele kruntidele maksuvabastus ei laiene.
Autor on riigikogu Refomierakonna fraktsiooni aseesimees.
