Rein Siku rahvatantsija päevik: öised luulud ja Euroopa parim moedemonstratsioon

 (5)
Fotod!
Tantsupeo proovid Suure Rannavärava juures
Tantsupeo proovide päevikupidaja Rein SikkFoto: Hendrik Osula

Jätkub Rein Siku rahvatantsu päevik, milles ta kirjeldab meeleolu, olukordi ja mõtteid, mis tantsupeoks valmistujal tekivad.

Kolmapäev, 2. juuli
Öised luulud ja Euroopa parim moedemonstratsioon

00.01
Täna on mu tütre, Triinu sünnipäev. Loomulikult tahaks ta TÜ Rahvakunstiansambli tantsijana olla koos meie perega ja oma ansambliga tantsuväljakul, nagu mitmeid kordi varem. Aga on hoopis Aafrikas, Mosambiigis vabatahtlikuna lasteaialapsi harimas. Laulame nüüd koos abikaasa Merikesega südaööl telefonitsi Mosambiiki tervituslaulu.
Ja meelde tuleb, et Triinu on seal, 10 000 kilomeetri kaugusel juba osad lasteaialapsed õpetanud Kaera - Jaani tantsima.
Vägev.
Õnnelikud on rahvatantsijad, kelle sünnipäev mahub peoaega. Mõtleks vaid – kümned tuhanded külalised korraga. Väljakutäis õnnitlejaid pealekauba.

02.30 – 04.30
Magan, kuid pean samaaegselt unes väitlust nendega, kes eelmises loos avaldatud tantsijate ja lauljate poolse peo toetuse summa üle veebis diskuteerima hakkasid. Meenutan. Jääb ju peonädalal peo peategelastel saamata ligi 5,15 miljonit eurot palgaraha. Vaat, et sama suur summa kui riigi ja sponsorite panus kokku.
Aga näiteks Mimoosi nime taha varjuja kirjutas veebis: „Artikli kohta arvan, et nõme on kõike rahasse arvestada. Nendele, kes on seal laulnud ja tantsinud on see erakordne elamus ja jääb alatiseks meelde. Mina tantsisin seal 40 aastat tagasi ja mäletan seda aega viimse pisiasjani !!!“
Samas Allan Lahi, tantsijate- lauljate rahalise kogupanuse väljaarvutaja vastas Facebookis nii: „Tantsijate-lauljate-pillimeeste aja arvestamine rahasse võib tunduda võõrastav või meelevaldne, kuid paremat universaalühikut pole käepärast. Sõnum lihtsalt selline, et peo põhiline toetaja on peo osaline. Tema peamine tasu on võimalus pakkuda emotsiooni ja saada vastu veelgi võimsam emotsioon ning seda ei osta mingi raha eest.“
Kuldsed sõnad!

Seotud lood:

Lisasin vaid unevaidluses veel seda, et rahapanuse väljaarvutamise üheks põhjuseks oli soov tõesti näidata, osalejate panuse suurust sellesse peosse. Ja rõhutada: nad väärivad selle eest mitte üksnes ülisuurt kiitust vaid ka üliväga hääd kohtlemist.
Õnneks see viimane iga peoga aina pareneb. Mõelgem või korraldajate ponnistustele teemal: „Iga peole soovija peaks ka peole saama.“
Kuigi arenguruumi veel jätkub.

5.30 – 6.30
Loll lootus, et Une-Mati on mind lõplikult oma rüppe võtnud.
Näen unes soome-ugri ühendkoori esinemist laulupeol. Põhjuseks e-mail, mille sain õhtul Oliver Loodelt, mehelt, kes mõtles välja soome-ugri kultuuripealinnade valimise ja selle ka ellu viis.
Oliver kirjutas nii: „Niisiis, selle aasta soome-ugri kultuuripealinnaks on 600 elanikuga udmurdi küla Bõgõ, kes on ühtlasi selle tiitli esimene kandja. Laulu- ja tantsupeole saabub 8-liikmeline delegatsioon Bõgõst, kelle seas on nende energiline külavanem Nina Beljajeva, kohaliku kultuurielu eestvedajad – muusikud, näitlejad ja lavastajad, kooliõpetajad ja Bõgõ esimene turismiettevõtja Lidia Kuzmina. Laulu- ja tantsupeo külastust on oodatud juba pool aastat ja kahtlemata saab sellest saab kultuuripealinna tegijate aasta üks tippsündmusi. Kolme päeva jooksul külastatakse mõlemat laulupeo kontserti ja tantsupidu. Esmaspäeval, 7. juulil tutvub Bõgõ delegatsioon Fenno-Ugria Asutuse ja külaliikumise Kodukant tegevusega ning kohtub kultuurivahetusest ja koostööst huvitatud Eesti külade ja valdade esindajatega.“

Mõtlesin aga unehämus ise seda, et kindlasti on vinge ja vägev näha siin Hiina või Ameerika koore, kes siin selges eesti keeles laulavad. Aga milline väärtus oleks lisaks veel sellel kui õpetaksime hõimlased – udmurdid, komid, marid, handid, mansid eesti keeles laulma ja kutsuksime laulupeole? Kogu 25-miljoniline ugrimugri ilm ahhetaks!
Pealegi oleks see hulga hõimuaatelisem tegu kui suuriikide kooridele naljakavõitu väikeeles laulude õpetamine.
Noh, kas hõimusüda lõi tuksuma?

07.00
Äratuskell.
Ära ometigi enam saja, vihmakene, vihmakene.
Palun!

07.05
Ei usu oma silmi.
Päris päikene.

07.59
Roheline Tarvanpää trennisärk selga. Hea et pole liiga palav. Veel higist ei haise. Sel särgil on peol tähtis roll kanda. Peagi selgitan.

09.55
Kodustaadion. Päike selle kohal säramas. Inimesed on lustilise ja kelmika näoga. Mitte morjendet halluse kandjad, nagu eilses vihmasajus.
Juhid õnnitlevad sünnipäevalapsi.
Ütlevad, et suurimaks kingituseks on päikene.

10.35
Uskumatu, uskumatu päikese imetegu. Sammud, mis vihmaojade vulinas liikusid nagu pudel sülti on nüüd erksad ja täpsed. Kohe ajab jala tuksuma kui muusika tuleb.

11.02
Aina enam ilmet võttev joonis, aina enam hoogu võttev tants toovad meelde, mis sõnas suur juht Ülo Luht eelmisel õhtul, kui temalt pärisin, et kas tõesti tasus proov nii vara ära lõpetada. Kuigi läbimärja kassipojana hindasin seda väga.
„Kuuekümne tohmani pärast pole mõtet kuutsadat kinni hoida!“ Selline oli see lause.
Lisasin omalt poolt, et muuseas, hetkel kui juht kõikjale ei jõua ja ei õpeta hakkavad rühmades enestes südametunnistuse piinad vägesid liigutama. Panevad mõtlema, et kuis siis ikkagi õigesti oleks.
Ja teevadki peagi õigesti.

12.01
Esimest korda lõpeb proov ettenähtud ajal, mitte varem. Oma tantsudega on ammu sott selge, aga sellega, kuidas suurel väljakul tantsu algasendisse jõuda, tuleb veel hoolega tegelda.
Jah, meie tuhatkonnal on oma asjad selged, aga Kalevi staadionil, kus liigub, loob ja lehvitab kümme tuhatkonda, peab asi samuti selgeks saama.
Vutt vutt teele Rannavärava mant Kalevisse

13.50
Toidusaba vonkleb kui boamadu. Toitu jagatakse sellessamas legendaarses Kalevi hallis, kus kunagi sai Kalevi korvpallureile pöialt hoida ja Eesti aja edendades lõuata - lõuata – lõuata. Ikka „Tammiste ja Tammiste!“

14.23
Staadion ei lase end mälestustest segada. Töö käib sama täpselt kui Šveitsi kell. Rühmade vood tulevad ja lähevad. Paanikauss on peitu pugenud. Aina enam on jooniseid ja samme, mis meenutavad pidu sellisena, nagu see olema peab.

14.48
Ikka ja jälle tekitavad staadioniveerel elevust uutmoodi, Eestis vähenähtud näoga meestekempsud. Tegelikult küll pissuaarid. Londonis on need paljude pubide ees olemas.
Väljanägemine on selline, et neli pissuaari on asetatud ringi peale. Nende vahel on väikesed vaheseinad, aga katust pole teps mitte. Sest ega siis meesterahva ihukergendamine pole selline imetegu, mis vajaks suisa katuse ehitamist. Keerad lihtsalt selja teiste poole ning toimetadki.
Aga lusti jätkub uudistajail tundideks.
Kes peab pissuaare hoopis kätepesuanumateks ja jääb kraani otsides kimbatusse.
Teine tahaks nagu toimetama hakata, aga ei julge.
Kolmas ja neljas on sest imevärgist kuulnud ja tulevadki nüüd mäeveerule meeste ihulkergendamist uudistama, enesel naerukurrud suul.
Vaat kui suure sündmuse võib üks väikene pissimine kaasa tuua.

14.52
Tulipunases autos tuiskab mööda ammune tantsukaaslane TRÜ Rahvakunstiansamblist, Andi Einaste. Tema on seekord peo korraldusjuht. Aastaid kunstilistes toimkondades tegutsenud Andi kostab samal ajal telefonikõnet vastu võttes, et tema jaoks on avanenud täiesti uus maailm. Tema vastutada on kõik tantsuväline, et tantsupidu ka tegelikult toimiks. Alates riigihangetest ja lõpetades väljakule knopkade tellimisega. Või muu tuhande ja ühe pisiasjaga, mis vajalikud, et tantsurahvas oma tantsud tantsida saaks. Õnneks on Andi endise tantsijana hästi kursis tantsurahva tegelike vajadustega.

Nüüdseks on temas veelgi süvenenud veendumus oma tantsustaadioni vajadusest. „Siin Kalevis oleme me külalised, aga tantsurahvaski vajaks oma kodu nii, nagu see on ammu olnud laulurahval!“ Andi punane auto ongi läinud saatjaks umbes saja kahekümne veel korda ajamata asja koorem.

14.59
Keegi on ostnud kasti maasikaid.
Nämm, nämm.

15.01
Seletan esimest korda peol olevale tantsijale, et täna algabki maailma kõige tähtsam seismine. See, mille ajal peo üldjuht Maido Saar hakkab inimesehaaval, rühmahaaval, plokihaaval masse paika sättima. Nii, et igal ajahetkel oleks tal täpselt teada pea iga tantsija täpne asukoht, mis küll paberil kümneid kordi välja arvestatud, aga tegelikkuses läbi proovimata. Ja kell, see nuhtlus, aina tiksub aega esimese kontserdi poole. Ka kümne tuhande muskli väega ei saa seda tiksujat kinni hoida.

15.38
Pidu tuleb hinges ligemale.
Aina enam laotub meie silme ees lahti Euroopa üks parimaid moedemonstratsioone. Täpsustan: T-särgikollektsioone. Sest pea igaüks 654 osalevast tantsurühmast on enesele disaininud oma nime ja näoga T-särgid.

15.55
Vaatame ja kogeme kui masse vaatame. Ise kaasa hüppame.
Värvikirevus, nimelustlikkus, disainide tulevärk. Kuigi avalikult seda ei öelda püüab iga rühm on kujundusega olla teistest üle ja silmapaistvam.
Ning mis peamine – kui tavamoedemonstratsioonidel püütakse üksteist üle trumbata kollektsioonide kallidusega, siis domineerib pigem odavus ja ökonoomsus.

Huvitav, miks pole veel keegi ette võtnud kõigi peol kantavate T-särkide jäädvustamist, neist suisa doktoritöö kirjutamist? Näituse tegemist? Eesti etnoasjanduse uurijaile siin tööpõldu jätkuks.
Tegelikult on sel T- särgindusel oma oluline praktiline pool ka. Nimelt on suurtele juhtidele väga oluline, et nad suudaksid väljakupildis eristada iga üksikutki rühma. Kohe paukselt aru saada, et see pole mitte Valga- vaid Virumaa. Et võrokesed on all paremas nurgas ja saarlased hoopis taamal. Särgivärv juhatab suuna kätte.

16.12
Taas pean ühele küsijale aru andma, miks on mu T-särgil nimena kirjas mitte Sikk või Rein vaid hoopis Õueaiaäär.
Rehepaplus, puhas rehepaplus, mis muud. Kolleeg Kivirähk loomulikult liigutab selle mõtte peale heast meelest kõrvu.
Tunnistan üles.

Kui sain teada, et meie „Tarva tammede“ rühma särkidele saab ka nime kirja panna, olin kohe nõus. Aga kui sain teada, et nime pikkus ei mõjuta hinda, tuligi mõte: „Õueaiaäär.“
Esiteks lahe ja ilus eestikeelne konstruktsioon, puha täishäälikuline. Teiseks – kes meist poleks huvitet pisikesest tähelepanust. Ja kolmandaks – „Õueaiaäär“ on ilus nimi proovimaks kaasvestleja diktsioonioskust või kogunisti kainust.
Selline enesepaljastus siis.

17.55
Peo pealavastaja Maido Saare tõehetk, diplomitöö ja karastuse katsumine algabki. Just tema silma all peavad nüüd paika saama selle peo kõige tähtsamate tantsude liikumised. Need, mil väljakul ongi koos 10 000 Eestimaa parimat tantsujalga.
Proov peaks kestma kuni 21ni, aga pole välistatud et kauemgi. Alles nüüd saab pidu oma tõelise näo, sellise, mida veel aastate pärast meenutatakse. Samas rütmis jätkatakse homme hommikul. Ikka sammhaaval proloogi ja uhke finaali sünni poole.
Kõige selle taustal jätkub aga katkematult Euroopa uhkeim moedemonstratsioon.