„Mis te arvate, kui hea sõitja Ott Tänak on? Kas ta jõuab kuhugi?“

Tihtipeale on see esimene küsimus, kui saan mõne uue inimesega tuttavaks, või kohtun vana sõbraga. „Noh, kui minu teha oleks, siis miks mitte,“ vastan tavaliselt, sest alati teeb rinna rõõmsaks, kui mõni Eesti sportlane oma valitud alal maailma tippu jõuab.

Ja eks ole Tänakulgi selleks kõik eeldused olemas – annet on piisavalt, on ka hea mänedžer ja õpetaja ning diil autotootja esindustiimiga. Aga ennustamine, eriti autospordis, on üks ütlemata tänamatu töö. Kahjuks on autospordis absoluutsesse tippu jõudmine, võrreldes enamiku teiste spordialadega, sõltuv peale sportlase enda oskuste ja võimete veel mitmetest nüanssidest.

Ei taha siinkohal mitte mingil moel alahinnata tööd, mida nõuab mõnel teisel spordialal tippu jõudmine, aga kui näiteks jooksja treenib piisavalt, läheb seejärel suurvõistlustele ja jookseb teistest kiiremini, siis ta ongi võitja. Ka autosportlane peab palju treenima ja olema nii füüsiliselt kui ka vaimselt heal tasemel. Aga lisaks on autosport kallis spordiala, mis nõuab rikkaid toetajaid ja nende leidmiseks on kindlasti vaja osavat mänedžeri, kes lisaks oskab sportlast esile tõsta ja talle nö teed rajada.

Tänaku karjääri raske algus

Autospordis, olgu selleks siis vormel-1 või ralli MM-võistlused, on tipp väga terav ehk võiduvõimelise tehnikaga tiime napib. Et nendele silma hakata, peab sportlane olema esiteks ise väga hea, aga samas ka õigete diilide tegemiseks õigel ajal õigesse kohta sattuma.

Mõnes mõttes on Ott Tänakul see raskem osa teekonnast juba läbitud ehk ta on olnud õigel ajal õiges kohas. Tema jaoks oli see aeg ja koht siis, kui ta sai endale mänedžeriks ja mentoriks Markko Märtini. Just Eesti seni parima rallisõitja juhendamisel ja tema tiimis saavutas Ott oma meistritiitlid Eesti tasemel.

Muuseas, siinkohal tahaks vahepalana meenutada fakti, et ega Tänak esimestel sammudel rallispordis kohe oma talendiga silma ei paistnud, vaid sellegi arendamine nõudis tööd, vaeva ja aega. Kui mitmed aastad tagasi panid Eesti Autospordi Liit ja Markko Märtini tiim koostööna püsti noortetiimi projekti, siis kuulus kandidaatide hulka ka Ott. Aga ta ei osutunud tol korral väljavalituks.

Nüüd, kus Ott Tänak on jõudnud tasemele, kus tal on kasutada praktiliselt sama hea tehnika, kui maailmameistritel, sõltub edaspidi kõik temast endast. Aga oodata temalt kohe poodiumikohti ja etapivõite oleks ehk natuke vara.

Andke aega atra seada

Rallisport on vägagi kogemustepõhine ala, rohkem kui mõni teine spordiala. Ja kogemusi nõuavad just rallid, mis toimuvad erinevates riikides, erinevat tüüpi teekatetel. Esiteks on põhjamaadest, nende hulgas ka Eestist pärit sõitjatel vähe kogemusi asfaldirallidelt, sest siinkandis neid lihtsalt ei toimu.

Aga tegelikult erinevad üksteisest ka kruusateedel sõidetavad võistlused. Kruusateed võivad olla vägagi erinevat tüüpi, kui võrrelda omavahel näiteks Soome, Portugali, Argentina või Austraalia teid. Kuidas seadistada autot, milline on rehvide haakuvus, kuidas kohandada sõidustiili – kõik need aspektid nõuavad teadmisi ja isiklikke kogemusi. Need pole loengus või videomängu põhjal õpitavad. See pole vormel-1, kus näiteks Lewis Hamilton pääses tipptiimi ja võitis etapi oma debüüthooajal. Ralli MM-võistlustel seda reeglina ei juhtu (kui sa just ei satu keegi Sebastien Loeb olema, aga temagi võitis endale väga tuttaval teekattel ehk siis asfaldil).

Kui nüüd mõni tuletab meelde, et on ju Tänakule mitmed MM-rallid eelmisest paarist aastast juba tuttavad, siis täpsustagem fakti, et võistles ta ju N-rühma ja S2000 autodel. Ja erineva klassi autod käituvad erinevalt. Kogemusi vajab Tänak just WRC-autoga, millega ta tänavu osaleb MM-sarjas alles esimest hooaega.

Ah jah, need sõiduvead ja avariid. Iga sõitja peab õppima tundma ja kompama nii enese kui auto piire ja võimalusi. Pole sõitjat, kes seda poleks teinud. Läbi aegade üks kuulsamaid sõitjaid, Colin McRae sai esimestel hooaegadel MM-sarjas oma rohkete avariide tõttu hüüdnimeks „McCrash“, aga see ei lugenud enam midagi, kui mees hiljem maailmameistriks krooniti. Eksimused ja sõiduvead aitavad treenida sõitjat ka psühholoogiliselt, sest millimeetritest ja millisekundidest sõltuval spordialal on pingetaluvus ja oskus säilitada keskendumist ülimalt olulised.

Kuhu ma siis oma jutuga jõuda tahtsin? Tahtsin jõuda selleni, et andke Tänakule aega atra seada. Esimese ega ka teise, ja võib-olla isegi kolmanda aastaga ei juhtu veel midagi. Ja kui juhtub, siis oleks tõesti võimas! Üksikud kiiruskatsete võidud on saavutused, mis annavad märku andest ja arengust, aga sealt edasi ehk siis rallivõitudeni on veel pikk maa minna ja hulk kogemusi vaja hankida.