Presidendikandidaadi valimistel osales 1052 reformierakondlast. Toomas Savi poolt hääletas 807 erakonnaliiget. Justiitsminister Märt Rask kogus 167 häält ja sotsiaalkomisjoni esimees Toomas Vilosius 76 häält, teatas DELFIle Reformierakonna pressiteenistus.

Pühapäevastele valimistele eelnesid Eestis esmakordselt läbi viidud avalikud eelvalimised, kus oma eelistuse said teha kõik Eesti elanikud, sõltumata nende parteilisest kuuluvusest või selle puudumisest.

Reformierakond on presidendivalimistel olnud õnneliku käega. 1992.aastal toetasid Riigikogus Lennart Meri valimist presidendiks ka tollased liberaalid, tänased reformierakondlased. 1995.aasta Riigikogu valimiste eel oli Reformierakond ainus erakond, kes teatas, et toetab Lennart Meri tagasivalimist teiseks ametiajaks. Suuresti tänu Reformierakonna toetusele see 1996.aastal septembris valimiskogus ka õnnestus.

Reformierakonna presidendikandidaadiks valitud Toomas Savi rõhutas oma tänukõnes vajadust vältida ühiskonna lõhestumist ja ütles, et soovib olla terve Eesti president.

“Meil ei ole õigust lasta tekkida kahel või kolmel Eestil. On üksainus Eesti ja see Eesti on just nii edukas, kui edukas või edutu on tema kõige väetim ja vaesem kodanik,” ütles Savi kõnetoolist.

Savi ütles kõnes, et Eesti peab olema konkurentsivõimeline ning suuteline kiiresti reageerima muutuvale maailmale, kuid ei tohi samal ajal unustada oma inimesi.

“See on keeruline, aga väikesele riigile ainuvõimalik tee,” lausus Savi.

Savi ütles, et me peame jõudma selleni, et iga eestlane ja Eesti elanik tahaks elada just siin ja just praegu.

Toomas Savi rõhutas, et Eesti iseseisvuse säilitamisega seotud probleemid on ja jäävad kõige olulisemaks ülesandeks ka sel sajandil.

Savi väljendas toetust Eesti liitumisele Euroopa Liiduga öeldes, et keegi ilmselt ei kahtle, et Eesti kuulub Euroopa kodusse.

“Aga meie kõigi õigus on häälekalt nõuda, et meie suhted Euroopa õdede ja vendadega oleksid tõepoolest võrdväärsed,” sõnas Savi.

Savi sõnul jääb just presidendile kaalukas roll selle kindlustamisel, et Eesti Euroopaga liitumise tingimused vastaksid kõiges ja täpselt Eesti riigi ja rahva huvidele ja soodustaksid tasakaalustatud arengut kõigis Eesti linnades ja valdades.