Praegu ei tea lai avalikkus veel, missuguse osa strateegilisest teabest on Simm suutnud maha müüa, missuguse aja jooksul ta on seda teinud ning kas tal oli peale vahistatud abikaasa ka teisi kaasosalisi. Ehkki varem pole selliseid juhtumeid taasiseseisvunud Eesti ajaloos olnud, võib uurimine näidata, et asi on palju halvem, kui praegu arvata oskame.

Seetõttu ei jaga Delfi valitsusliikmete, riigikogulaste, presidendi ja peaministri optimismi, et süüdlane on meil nüüd käes ja see näitab Eesti riigi vastuluure head taset. Jah, selge on see, et Simmi vahistamine on pikaajalise töö tulemus ning see on nõudnud eri ametkondade rahvusvahelist koostööd, kuid kahtlemata ei tee see juhtum Eesti riigile au. Ammugi ei näita see kaasus mitte Eesti riigi tugevust, vaid vastupidi, nõrkust.

Simm on ju olnud informeeritumaid ametnikke Eesti riigis üleüldse: tegemist on Eesti riigi julgeoleku volitatud esindajana, kes on üles ehitanud NATO, EL-i ja välisriikide salastatud teabe organisatsiooni. Simmi juhtimisel on sõlmitud salastatud teabe lepingud paljude välisriikidega.

Vaevalt suudab keegi praegu hinnata, missugused võivad olla Simmi tegevuse tagajärjed riigi julgeolekule. Võimalik, et tehtud kahju on katastroofiline. On ilmne, et nende inimeste taustauuring, kelle kätte riigisaladust usaldada, peab olema oluliselt, olemuslikult tõhusam.