Reaalkooli laiendajad hädas riigi ja linna vastasseisuga: miks kaotavad lapsed ja aktiivsed vanemad?

Kes hoolib haridusest ehk lugu sellest, kuidas riik ei võtnud kuulda oma kahe parima kooli palveid ja müüs nende kõrval oleva politseimaja välismaa perekonnale. Õnneks oli uus omanik nõus hoone kooli pidamise jaoks tagasi müüma.

30. mail nentis Haridusministeeriumi koolituslubade komisjon, et Kesklinna Reaalkooli loa nõuded on täidetud ning kool "vastab erakooliseaduse formaalsetele nõuetele". Sellest hoolimata ei andnud komisjon luba välja, vaid palus ministril arutelu viia Riigikogu komisjonidesse. Põhjus: uue kooli maine on ehitatud kuulsa Reaalkooli mainele ja taotlus on esitatud Reaalkooliga seotud isikute poolt.

Sisuliselt on kaht meie parimat kooli – Inglise Kolledžit ja Reaalkooli juba aastaid laienemast takistatud. Neist kõige kurioossem juhtum leidis aset 2010. aastal, kui majanduskriisi põhjas otsustati müüa Inglise Kolledži ja Reaalkooli kõrval asuva politseimaja, mille viis korrust ja 2343 ruutmeetrit olid värskelt remonditud. 

Mõlemad koolid kiljatasid: ärge müüge! Vajame seda hoonet lastele Eesti parima õppe andmiseks! Riik vastas: meil on müügiplaan! Selle tulemusena müüdi hoone Tallinna kesklinna kõige kesksemas osas näruse 1,28 miljoni euro eest. Nii palju maksid buumi ajal Merivälja üheperevillad. Lisandus krunt 1400 m2.

Mõlemad koolid palusid uut omanikku: Eesti riik ei mõista oma parimate koolide laienemismuresid, mõistke siis teie, austet välismaalased. "Gut," ütlesid austerlased. "Kool on rahvusele oluline. Reaalteadmised ja Inglise Kolledž tekitavad rahvale nutikaid poegi-tütreid. Oleme väikese kasumiga nõus maja müüma, ei tahaks koolide arvel "suurt pappi" teenida.“
Tänaseks on Reaalkooli initsiatiivgrupp sõlminud eellepingu, et lapsevanemad panevad kokku seemne, pank laenab ülejäänu ja nii saaks avada reaalaladest huvitatud lastele tasulise põhikooli. Selle tulemusena laieneks praeguse Reaalkooli head õpe neile, kelle vanemad maksta suudavad ja kes tänase tohutu konkursiga Reaalkooli ei mahtunud. Ja ka mujalt tulijatele.

Aga taas on häda riigiga. Ehkki IRL toetab erainitsiatiivi, on siiski takistuseks see, et Reaalkoolis tekkinud õpetamise (ja õpetajate valimise ja juhtimise) võime kanduks nüüd erakooli. Aga olgem ausad - tegelikult pole see ju probleem, sest esiteks on väga hea, et rohkem lapsi valmistub ette meie järjest tehnoloogilisemaks eluks. Teiseks pole ükski erakool põhikooli tasemel seni raha teeninud. Küll aga loodaks paremad võimalused õpetajatele. Kolmandaks tekib ilmselt probleem linna ja riigi vahel. Linn koolide suurust muutma ei hakka, ent haridusminister võiks küll mõelda, kui palju ja kuidas erakoole tekitada. Pole ju mingit mõtet torpedeerida ühe parema kooli laienemist.