Millega Euroopa Liit tegelema ei peaks?
Selles küsimuses domineerivad kaks suunda, kusjuures mõlema puhul jäädakse enamikul juhtudel üldsõnalisteks. Näiteks Urmas Paet ütleb otse, et tema sellist valdkonda ei teagi, erinevalt Rait Marustest, kes kaotaks põllumajanduse otsetoetused ning suunaks ülejääva raha haridusse ja innovatsiooni.
Teiselt poolt toonitavad paljud kaunist põhimõtet: EL peab olema suur suurtes asjades ning väike väikestes asjades. Seda nimetavad oma hüüdlauseks nii sotsid kui ka IRL, kuid eks kohtab sellist suhtumist ka teiste erakondade ja üksikkandidaatide puhul, sest bürokraatia vähendamine võidab ju alati hääli.
Õnneks lisavad mõned europarlamenti pürgijad põhimõtetele ka konkreetsete näidetega värvi. Näiteks Tunne Kelam arvab, et kurkide kõveruse reguleerimisega euroliit küll tegelema ei peaks. Tundub, et kurkidega seonduv ongi omamoodi ELi bürokraatia võrdkujuks, sest kõnealune aedvili on hingel nii Kelami erakonnakaaslasel Liisa Pakostal kui ka Andres Lillemäel EKREst.
Seevastu Igor Gräzinit ajavad närvi tolmuimejate võimsuspiirangud ja kanapuuride laius, kuid nagu ta isegi ütleb, on need vaid üksikud näited. Eelnev peaks mõjuma südantsoojendavalt neile, kes kurdavad, kuidas poliitikud on rahvast võõrandunud ega tea päriselust midagi.
Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa suunal tegutsema?
Ka selles küsimuses jääb suur osa kandidaatidest üldsõnaliseks, rääkides ühiste väärtuse hoidmise vajalikkusest ning Ukraina arengu toetamisest. Näiteks Marju Lauristini arvates osutub „strateegiliselt määravaks see, kas Euroopa Liit ja USA suudavad võita Venemaa algatatud globaalset infosõda teistes maades elavate venelaste muutmiseks Vene riigi vaimseteks alamateks." Sealjuures ei pea sotside esinumber silmas vastupropagandat, vaid pigem alternatiivset inforuumi.
Ka roheliste Darja Vorontsova ütleb, et Venemaa peab infosõda, kuid tema meelest peab propagandale vastu seisma „väga professionaalne antipropaganda", mis võiks väljenduda üleeuroopalise antipropaganda kanali loomises. Teatud mõttes propagandaga lubab tegelda ka sotside ridades kandideeriv Abdul Turay, kelle arvates avaneb tal kui välismaalasel valituks osutudes ainulaadne võimalus „meediat ära kasutades tekitada huvi Eesti vastu Euroopas ja kogu maailmas, eriti just ingliskeelsetes riikides."