Raske tee kõrghariduse poole


Raske tee kõrghariduse poole
Päevaleht/Pressifoto, Arno Mikkor

Soomeugri rahvaste filmitööstus sõltub loomulikult pädevatest tegijatest. Eesti riik pakub hõimurahvaste noortele võimalusi akadeemilise hariduse omandamiseks.

Tuntuim on Tartu ülikooli juurde kuuluv Paul Ariste keskus, kus valmistatakse ette põhiliselt fennougriste filolooge. Süsteem on ammu välja töötatud ja töötab tõrgeteta. Kuid ka Tallinna ülikool oma filmi- ja meediakooliga, mis juba oma olemuselt on rahvusvaheline, on hõimurahvaste noortele esindajatele tõsine magnet.

Tudengikandidaate on senini valitud nii, et Venemaa autonoomsetes vabariikides on noored õppima pürgijad saanud soovituse oma kodukandi asjatundjatelt. Tõsist konkurentsi pakub Venemaa enda haridussüsteem, kuid seal on reeglid täpselt paigas – ja tulemuseks „venemeelne” haridus. Seetõttu ongi Eestis õppimine oluline alternatiiv (millegipärast ei vaadata veel Ungari ja Budapesti poole).Probleemid tekivad aga siis, kui noored üritavad oma välismaise diplomiga Venemaal tööd leida.

Mari rahvusest Eesti vabariigi kodaniku, filmimehe Aleksei Aleksejevi sõnul (temast on nüüdseks saanud Tallinna ülikooli filmiala õppejõud) ei õnnestunud tal tõsistest üritustest hoolimata Mari vabariigis erialast tööd leida. Ei saa öelda, et ta oleks väga tahtnud Eestisse jääda, kuid eneseteostusvõimalused on siin palju avaramad, ühtlasi saab ajada mari asja. Mehele sai selgeks, et oma eesmärki – arendada mari filmikunsti – saab ta täita ainult Eestis. Mari rahvustelevisioonil ei olnud pakkuda noorele pereinimesele ka elamispinda (marikeelne telekanal on Mari valitsuse kontrolli all ja sisult korruptiivne). Nii kaotas Marimaa pädeva filmimehe, Tallinna ülikool ja Eesti filmimeeste vennaskond võitis aga noore ja energilise, ideedest tulvil tegija.

Probleem tekib ka n-ö Bologna süsteemi lõpudiplomite ümberatesteerimisel, et ennast Venemaa tööjõuturul maksma panna. Senini ei ole Vene pool euroopalikke diplomeid tunnustanud.

Raskustest hoolimata ei tohiks Eesti riik oma hõimurahvaste toetamise senist strateegiat hariduse kaudu lõdvendada, vaid vastupidi, peab leidma uusi võimalusi selle täiustamiseks ja tõhustamiseks, et noori tuleks siia õppima katkematu joana. Meie positsioon endise sovetivabariigina kohustab.

Artikkel on pärit Õpetajate Lehest

Vt ka „Vesternid soomeugri moodi”