Lühidalt öeldes tähendab sündivuse vähenemine seda, et täisikka jõudnud põlvkond on kõikide temale pandud ülesannete täitmiseks liiga väike.

Eesti jaoks on kriitiline aeg aastatel 2007-2008, tööturu jaoks siis peale 2010. Ümardades on see põlvkond seitsme tuhande võrra väiksem kui seni on olnud tavaline ning vajalik taastootmiseks.

Tegelikult on siin aga mitu keerulist nüanssi. Esiteks on ülioluline põlvkonna kvaliteet: haridus ja temasse tehtud investeeringud, mis määravad tööjõu konkurentsivõime.

See määrab teise olulise asjaolu: kas me muutume nn. doonorriigiks, kust liigub tööjõud parematele maadele, või kasutame ise doonoreid teatud tööde tegemiseks. Sama dilemma on praegu Skandinaavias.

Tegelikult aga ei tea me keegi, missugune on majanduse struktuur kahekümne aasta pärast. On ju tehtud prognoose töö kadumisest või vähenemisest, igatahes nii kauge tuleviku ühiskondlik struktuur raskestiaimatav.