Tuviku sõnul alustab sügisel 10. klassis õppetööd kaheksa õpilast.
Kevadel lõpetas venekeelse gümnaasiumihariduse omandamise üheksa inimest.
Venekeelset klassi tasuks avada siis, kui seal hakkaks õppima vähemalt 16 last, põhjendas Tuvik venekeelse klassi sulgemise kavatsust.
"Mis saab alates 2001/2002 õppeaastast, selle küsimuse otsustamise lükkas volikogu edasi," ütles Tuvik.
Räpina ühisgümnaasium on Põlva maakonna ainus venekeelset keskharidust võimaldav õppeasutus.
Räpina linnapea Meelis Mälbergi sõnul võiksid vene põhikooli lõpetajad jätkata Räpina ühisgümnaasiumi eestikeelsetes klassides, kõne alla tuleks ka Võrru või Tartusse venekeelsesse keskkooli minek.
Tuviku kinnitusel oskavad paljud sealtkandi vene peredest pärit lapsed eesti keelt väga hästi ja saaksid eesti keeles õppimisega suurepäraselt hakkama.
Räpina ühisgümnaasiumi eestikeelsetes klassides käib üle 20 õpilase. Peaaegu igas eesti klassis õpib ka mõni laps, kelle koduseks keeleks on vene keel, rääkis Tuvik.
"Usun, et see ei ole nii tõsine probleem," hindas Tuvik.
Rahvastikuminister Katrin Saksa nõunik Eduard Odinets ütles BNS-ile, et ka tema pooldab venekeelse keskhariduse andmise lõpetamist Räpina-taolistes koolides.
"See ei ole ainult Räpina probleem," ütles Odinets. Tema sõnul oleks ka lastele parem, kui nad saaksid eestikeelse hariduse.
"Samas säiliks neil ju võimalus Võrus või Tartus venekeelne haridus omandada, kuigi see võib tunduda kauge ja ebamugav," lausus Odinets.
