Head kolleegid,

Olen viimasel ajal sattunud pidevalt lugema ning kuulma, kuidas IRL satub valimislubaduste katteallikaid nimetades kimbatusse. Kõlavad vastuseid, mis ühele valitsemiskogemusega erakonnale kuidagi paslikud pole. Olen olnud tunnistajaks Juhan Partsi ja Urmas Reinsalu loomingulisele eelarvepoliitikale teedeehituse rahastamise osas. Viimati, debateerides hea kolleegi Sven Sesteriga, kuulsin taaskord üllatavat mõttekäiku maksulangetuse katteallikatest

Ausalt öeldes ei teagi, kas need mõtted tulevad teadmatusest või teadlikkusest. Kui viimast, siis on lood täbarad, sest tõlgituna tähendaks see valetamist nii valijatele kui ka neile, kes ei vali. Loodan, et põhjus peitub piiratud teadmistes riigieelarve keerdkäikude kohta. Seetõttu pakun Teile abikäe, et vältida tulevikus momente, kus IRLi poliitik   ebamugavasse olukorda satub. Püüan võimalikult lihtsalt seletada, aga kui midagi segaseks jääb, võib ikka pintsakunööbist kinni hakata - olen lahkelt nõus täiendavaid selgitusi jagama...

Nii Teie peaministrikandidaat Juhan Parts kui ka esimees Urmas Reinsalu on lubanud hakata tulevikus agaralt teid ehitama ning seda laenuga finantseerima. Viie aasta jooksul on neil kavas panna teedeehitusse 600 miljonit eurot, milleks nad tahavad riigi võlakirju emiteerida.

On tõsi, et meie teede olukord pole just kiita. Siinkohal ei peatu ma pikalt Juhan Partsil, kes seitse aastat Harju ja Müürivahe tänava nurgal ministeeriumi juhtis, ega ka sellel, kas kõik need pompoossed viaduktid, mis toona ehitati ja praegu lagunevad, oli ikka mõistlik rahapaigutus. Küsin vaid seda, et miks hea endine minister oma grandioosset tee-ehitusplaani siis ei realiseerinud, kui ta ministrikohta täitis?

Aga tagasi 600 miljoni ja eelarve juurde... Nimelt ei ole eelarve tasakaalu kontekstis vahet, kas kulutuse tegemiseks leitakse raha jooksva aasta maksutuludest, varem kogutud reservidest, võetakse laenu pangast või finantsturult võlakirju emiteerides. Kui tahta viie aasta jooksul 600 miljoni euro eest teid ehitada, tuleb igal aastal keskmiselt 120 miljoni võrra makse või teisi tulusid suurendada või siis eelarve kulupoolt vähendada. 

Tõepoolest on üks teoreetiline viis, kuidas riik saaks laenu võtta ning teid ehitada nii, et see ei mõjuta eelarve tasakaaluarvestust. Nimelt kasutada laenatud raha asutatud ettevõtte omakapitalina. Siinjuures on aga üks ja oluline konks. Nimelt peaks loodud ettevõte turutingimustel tegutsema ehk perspektiivis kasumisse jõudma.

Seega tuleks antud näite puhul Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu maantee muuta tasuliseks, et teemaksud kataksid ära investeeringu ja jooksvad kulud ning tagaksid ka kasumi. Kui taoline kava mõttes on, siis ootan selgitusi, kui kõrget teemaksu plaanib IRL kehtestada ja kuidas on selle pealt arvestatud ettevõtte tasuvus. Kahtlustan, et enne valimisi ei näe me ei teemaksu suurust ega arvutusi.

On ka teine võimalus. IRLi viib võimule tulles Eesti sügavasse majanduskriisi, mis muudab SKP lõhe taas tugevalt negatiivseks ning võimaldab struktuurse tasakaalu kontekstis suuremat eelarvedefitsiiti, et majanduslangusest välja rabeleda. Ma siiski loodan, et sellist tagamõtet laenuvõtmise plaani juurde piimaga kirjutatud ei ole.

Hea IRL, tuletaksin meelde, et eelarve struktuurse tasakaalu nõue on euroala riikide poolt kokku lepitud ning kirjutatud ka meie eelarve seadusesse. Vastav säte rakendub järgmise aasta eelarvest.  Seda seadust menetlesime me parlamendis siis, kui rahanduskomisjoni juhtis Teie ridadest pärit poliitik. Loomulikult võib seadust muuta, mis aga tähendaks euroala kokkulepete murdmist ning eeldatavasti ka eurost loobumist. Usun, et sellist plaani IRL ei hau.

Nüüd teise teema manu. Olen üritanud jälile saada, kust plaanite leida katteallikad tulumaksureformile, mis hetkel täidab ka tasutud tele-eetri aega. Sotsina on astmeline tulumaks mulle igati hingelähedane, kuigi eelistan lihtsamat ning selgemat viisi. Aga see ei ole peamine probleem. Igal aastal vähemalt 120-140 miljonit eurot maksva valimislubaduse puhul ei taha Te kuidagi avaldada, kust tuleb raha selle teostamiseks.

Rahanduskomisjoni aseesimees on pakkunud, et antud maksulangetus jätaks rohkem raha kätte inimestele, kes siis rohkem tarbides osa raha maksudena eelarvesse tagasi tooksid. Esmapilgul on see ehk loogilinegi, aga kahjuks pisut lihtsameelne ning ebareaalne. Nimelt on nii, et selleks, et makse langetada, tuleb leida ka katteallikas, isegi kui Te seda avaldada ei soovi.

Variantideks on siin kas täiendavate maksude kehtestamine või eelarve kulude vähendamine. Maksustamise puhul võetakse kelleltki ära raha,  mida ta muidu kulutaks ja seda tehes ka riigile makse maksaks. Teisel juhul jääb kellelgi mingi riigi pakutud hüve, palk või palgatõus saamata, millelt samuti makse makstakstakse. Ehk siis see vahva vigur, millega Te üritate eikuskilt katteallikaid leida, reaalsuses ei toimi.

Aus oleks nimetada, milliseid makse Te tõstate ja milliseid toetusi vähendate või kas palgatõusust jäävad tulevikus ilma politseinikud või õpetajad. Ilma selleta jääb tahes-tahtmata  mulje, et tegelikult mõlgub Teil maksureform meeles vaid 1. märtsini, et hiljem langeda unustuse hõlma.

Miks võtsin vaevaks nii pikalt kirjutada? Arvan, et ühes demokraatias peaks üks konservatiivne erakond parlamendis olema,  kuigi ma tema  maailmavaadet ei jaga. Hiljutises intervjuus avaldas Peeter Koppel, et seoses järgmise valitsusega on tema suurim hirm, et see hakkab laenu võtma. Koppel pidas küll sotsiaaldemokraate silmas, aga usutavasti on  ta mure põhimõtteline, laienedes kõigile erakondadele.

Olen aru saanud, et tema puhul on tegu pigem konservatiivi ehk siis potentsiaalne IRLi valijaga. Kardan, et sisutühjad laenuvõtmise jutud koos valimislubaduste katteallikate varjamisega hakkavad Teie toetajaid eemale peletama. Ja kui oleks minu teha, kas konservatiivset maailmavaadet esindab Riigikogus IRL või EKRE, siis eelistan esimest...

Ikka parimate soovidega,
Rannar Vassiljev
Sotsiaaldemokraat
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees