Rannar Vassiljev: Rohkem fakte ja vähem sotsiviha, kulla Reformierakond!
Reformierakonna europarlamendisaadik Kristiina Ojuland ei suutnud oma föderaal-Euroopa teemalises arvamusloos parteikontoris kokkulepitud sotsiviha õhutamisest loobuda. Võrdusmärgi asetamine võlakriisi ja sotside vahele, ei ole isegi mitte pooltõde vaid primitiivne poliitpropaganda.
Nii on aga tegelik ja sisuline arutelu Euroopa ja euro tuleviku üle paljuski rumalast vihapimedusest varjutatud. Saamaks adekvaatset pilti, mis maailmavaate esindajad vastutavad probleemsete euroala riikide liigse võlakoorma eest, maksab vaadata viimast kümmet aastat Iirimaa, Portugali, Kreeka, Hispaania, Itaalia ja Prantsusmaa riigijuhtimises. Just need on maad, kelle kuhjunud rahandusprobleemid euro alustalasid raputada ähvardavad.
Iirimaa riigivõlg on drastiliselt kasvanud alates 2007. aastast. Kogu selle aja on võimuohjad olnud ideoloogiliselt keeruliselt määratleva Fianna Fáil ja parempoolsete An Páirtí Daonlathach käes. Portugali riigi kohustused on viimased kümme aastat jõudsalt kasvutrendi näidanud, pisikese pausiga viis aastat tagasi. Võlguelatud aastad jagunesid sotside ning parempoolsete vahel võrdselt, ainsal positiivsel aastal olid võimul sotsid.
Sarnane stsenaarium kehtib ka paljukirutud Kreeka puhul. Aastatel 2002 ja 2003, mil võlakoormust õnnestus vähendada, juhtis helleneid PASOK (sotsid). Võlgade võtmise eest vastutavad parem- ja vasakpoolsed samas mahus.
Hispaania võlg kerkis viimasel neljal aastal ja lasub sotside õlgadel. Vastupidise näitena vastutavad Itaalia laenuralli eest populist Berlusconi ja parempoolsed. Sotsiaaldemokraadist Prodi juhitud valitsus kergendas oponendi tekitatud võlakoormat. Prantsusmaa kümme aastat regulaarselt suurenenud kohustuste arvelt on valijatele püüdnud meeldida vaid parempoolsed presidendid.
Kuigi Reformierakonna propagandamasinale ja eurosaadikule see sugugi meelt mööda pole, vastutavad probleemides vaevlevate euroala riikide olukorra eest nii parem- kui ka vasakpoolsed. Kusjuures parempoolsed suuremas mahus.
Loomulikult näevad sotsiaaldemokraadid riigi rolli ühiskonna eest vastutajana olulisemana kui parempoolsed, seda ka majanduskeskkonna loomises. Suurem roll tähendab tihti ka jõulisemat avalikku sektorit. Samas tähendab see ennekõike erinevat lähenemist riigi rahandusele, kuid mittepädev ja küüniline on väita, et see saavutatakse võlgu elamise teel.
Samuti ei vasta tõele, et märkimisväärne riigi roll võrdub nigelama majandusarenguga. Põhjamaad oma sotsiaaldemokraatliku ühiskonnamudeliga on tõestanud, et võrdne ning laia riigivastutusega ühiskond saab olla majanduslikult edukas ning konkurentsivõimeline. Loomulikult seisavad täna ka nende ees väljakutsed, kuid nii Soome, Rootsi, Taani kui ka Norra jätkuv kuulumine maailma viieteistkümne konkurentsivõimelisema riigi hulka räägib ise enda eest.
Rannar Vassiljev on riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees (SDE)
