Raivo Vetik: Vaade mittekodaniku hinge
Selles kontekstis on mõistetav, et ka Eesti valitsus on ärganud, pakkudes lahenduseks mittekodanike informeerituse parandamist. Siit võib järeldada, et kodakondsusetuse põhjuseks peetakse inimeste teadmatust.
Samas on valitsuse käsutuses tema enda poolt sel kevadel tellitud süvaintervjuudel põhinev mittekodanike uuring, mis järeldab, et teadmatus on ainult väga väike osa probleemist.
Probleem on seotud mittekodanike alaealiste laste jätkuva kodakondsusetusega, mida vanemate parem informeeritus avalduse esitamise võimalustest aitaks tõepoolest vähendada. Kuid loota valgustusliku tegevuse kaudu kodakondsusetust tervikuna vähendada on umbes sama nutikas kui uskuda, et kadunud raha tuleks otsida lambi alt, sest seal on valgem.
Eesti keelt on raske ära õppida
Vaatleme, kuidas mittekodanikud ise asjast aru saavad ning kas valitsusel oleks sellest midagi kõrva taha panna. Nimetatud uuring näitas, et kõige olulisemaks kodakondsuse mittetaotlemise põhjuseks on raskused eesti keele äraõppimisel. Seda kinnitab ka süvaintervjuudega paralleelselt toimunud integratsiooni monitooring, milles üle 90% eestivenelastest nimetas seda põhjust.
Eesti keelt on väga raske ära õppida, sest suhtlemist kahe ühiskonna grupi vahel on meie riigis vähe. Mõned inimesed küll suhtlevad eesti keeles tööl, aga mina töötan sellisel töökohal, kus kõik on venelased. Nii et eesti keelt ma kasutan ainult kauplustes, umbes 5-10 minutit päevas. (37-aastane naine)
Ma olen 29-aastane, aga ei usu, et suudan eesti keele ära õppida. Kui tööl ja ümbruskonnas oleks rohkem eestlasi, siis vahest küll. Kuigi meil on tööl eestlasi ka, suhtlen põhiliselt ikka venelastega. (29-aastane mees)
Eestlased on tõrjuvad
Teine põhjuste ring on psühholoogiline ning tuleneb arvamusest, et Eesti riigi kodakondsuspoliitika on olemuselt ebaõiglane ning eestlased tõrjuvad. Monitooringus nõustus seda tüüpi väidetega umbes kaks kolmandikku venekeelseid vastajaid.
Paljud inimesed ei soovi taotleda kodakondsust, sest nad on siin sündinud. Me ju tähistame Eesti riigi 90. aastapäeva, aga see tähendabki, et inimesed, kes on sellel ajal siin sündinud, peaksid omama Eesti kodakondsust. (37-aastane naine)
Aga siinne olukord nende “hundi”- passidega on õudne. Nad on teinud oma rahvusest juba nii suure numbri, et meie oleme nende hallide passidega nagu kärbsed nende jaoks. Meid lihtsalt juba alguses eraldati. (41-aastane mees)
Aga milleks üldse saada kodakondsust? Nagunii jäävad samaks need tunded, mis mul praegu on ka suhtumine ei muutu. Pole mõtet raisata oma aega, raha, emotsioone, et kodanikuks saada, kuna lõppkokkuvõttes sa ei saa juurde mitte midagi, sest suhtumine ei muutu. (35-aastane naine)
Kodakondsus ei muuda midagi
Kolmas põhjuste ring on seotud arvamusega, et kodakondsuse puudumine ei mõjuta inimeste igapäevaelu, ja seepärast inimesed ei pingutagi. Monitooringus nõustus seda tüüpi väidetega umbes kolm neljandikku vastajaid.
Töölevõtmisel ja muidu ka ei ole suurt vahet, kõigisse suhtutakse enam-vähem ühtemoodi. Aga hinges on küll niisugune tunne, et ei ole nagu teised… (44-aastane naine)
Ma arvan, et need inimesed, kes tahavad kodakondsust, teevad kõik selle saamiseks, aga need, kes ei soovi seda, ei saa seda kunagi. Mõnede jaoks näiteks pole kodakondsus üldse tähtis, sest nad on rahul oma eluga ja neil on hea sissetulek. Nii et neil pole isegi aega kodakondsuse peale mõtlemiseks. (33a-aastane naine)
Huvi Vene kodakondsuse vastu
Järgmine kodakondsusetuse põhjus on huvi Venemaa kodakondsuse vastu.
Paljud taotlevad praegu Vene kodakondsust, sest Venemaa hakkas hiljuti töötama selles suunas, et meelitada kaasmaalasi endale. Mul on endalgi sellest jutustav paber olemas. (24-aastane naine)
Ma arvan, et inimesed on juba aru saanud, et seadusi enam keegi ei muuda ja kodakondsust nad ei saa. Nad teavad, et nad ei soorita keeleeksamit, ja võtavad Vene kodakondsuse. Vähemalt mingisugune kodakondsus neil siis on. On näha, et Venemaal muutub elu paremaks, ja inimestel tekibki huvi Vene kodakondsuse vastu. Mõnedel elavad ka sugulased Venemaal. (33-aastane naine)
Pragmaatilised põhjused
Lõpuks näitas uuring, et kodakondsuseta vanemate alaealiste laste puhul on kodakondsusetuse põhjused paljuski pragmaatilised.
Aga teine laps mul on poiss. Ning ma ei taha, et keegi saadaks ta armeesse, olgu Eesti või Venemaa omasse, sõdima kuskile kummalistesse kohtadesse tema nõusolekuta. Ma tahan talle jätta õiguse ise otsustada, mis riigi kodakondsust ta soovib. (37-aastane naine)
Poeg tahab minna Venemaale õppima ja seda on raske teha Eesti kodakondsusega. Ka keelebarjäär on probleemiks. Tal on lihtsam õppida Venemaal emakeeles kui Eestis võõrkeeles. Aga tütar taotleb Eesti kodakondsust, sest ta kavatseb jätkata õppimist Eestis. (41-aastane mees)
Mittekodanikud on kibestunud
Toodud arutlused kinnitavad, et ükski kodakondsusetuse peamiste põhjuste rühmadest ei ole seotud valitsuse kavandatava tegevusega. Intervjuudes väljendatud seisukohad ei ole mitte informeerimata tulnukate, vaid tavaliste Eestis elavate inimeste normaalsed reaktsioonid keskkonna tingimustele, milles on paras annus nii kibestumist ja emotsioone kui ka lootusi ning pragmaatilisust.
Järelikult ei saa teavitustegevusele panustamine olla efektiivne kodakondsusetuse vähendamise poliitika. See on asendustegevus, mis ei märka reaalset probleemi.
Infokampaania asemel võiks soovitada pigem kodakondsusetusega seotud kasude ja kahjude põhjalikku analüüsi. Alles pärast seda oleks võimalik teha otsuseid, mis mõjutaksid sotsiaalseid protsesse soovitud suunas.
