Kindlasti teatakse vaid, et peab pidu panema ja kingitusi tegema. „Üks suur söömine ja joomine,“ ütleb üks teine piiga. Kolmas kinnitab: „Jõulude tähendus on minu jaoks perega koosolemine, koostegemine, aja maha võtmine. Kingitused on teisejärgulised.“ See on ju kena, aga see pole kaugeltki jõulude tähendus.

Jõulud — paganlik püha?

Kristlik maailm tähistab jõulude ajal Jeesuse sünnipäeva, aga see pole alati nii olnud. Talvise pööripäeva tähistamine on palju varasem komme kui Kristuse sünnipäeva tähistamine. Jõulud said alguse ajal, mil võitmatu päikese kultus oli Vana-Roomas iseäranis tugev. 25. detsember valiti Kristuse sünnipäeva tähistamiseks, kuna sel ajal toimusid iidse päikesejumala Mithra auks rahvapidustused.

Põhjamaades tähistati suurt yule püha. Selle traditsiooni elemendid olid jõuluhalg ja majadesse seatud igihaljaste kaunistuste kombineerimine roomlaste saturnaaliaga, et luua alus varakristlikule pühale.

Saturnaalia ajal tegid rikkad vaestele kingitusi, et austada kuldaega, mil Saturnus valitses maailma. Orjadel lubati vahetada oma isandatega kohad ja riided. Nad valisid isegi oma kuninga, kes valitses pidustuste ajal despoodina. Isegi isandad pidid talle alluma.

Briti antropoloog sir James Frazer kirjutab oma eesti keeldegi ümber pandud peateoses „Kuldne oks“: “Julianuse kalendris pühitseti 25. detsembrit talvise pööripäevana ja seda peeti Päikese loomispühaks, sest sellest aasta murdepunktist alates hakkas päev pikenema ja päikese jõud kasvama. Loomisrituaal nagu seda nähtavasti Süürias ja Egiptuses pühitseti, oli märkimisväärne. Pühitsejad sulgusid sisemistesse pühamutesse, kust nad väljusid keskööl valju karjega: Neitsi on sünnitanud! Valgus kasvab!“

Kuna pidustused olid nii populaarsed ja tõepoolest Maa pöördus valguse poole, siis otsustati seda päeva hakata tähistama kristliku pühana kui valguse võitu pimeduse üle. Kristus ütleb, et tema on maailma valgus. Alles IV sajandil kuulutati 25. detsember ametlikult Kristuse sünnipäevaks.

Siiski saatsid jõule jätkuvalt saturnaaliast üle võetud tunnused. Eriti „lollide päev“ oli ohjeldamatu pärand paganlusest. Kui normannid vallutasid 1066. aastal Inglismaa, seadsid nad inglise jõuludel sisse tseremooniameistri ametikoha, keda kutsuti Korratuse Isandaks, samal ajal kui tema ametivenda Šotimaal nimetati Hulluse Abtiks. Lollide kuninga valimine on meile tuttav ka Victor Hugo „Jumalaema kirikust“.

Keelatud jõulud

Tavaliselt arvatakse, et jõulud olid keelatud ainult nõuka ajal. Ei, jõulud olid keelatud ka XVII ja XVIII sajandil. Paganlik element jõuludes kutsus esile äärmuslike protestantide kriitika, kuid nende uskumused ei mõjutanud seda püha enne kui XVII sajandil tulid Inglismaal võimule puritaanid. Jõulud sattusid rünnaku alla kui “vanade paganate pidupäev nende jumala Saturni auks” ja keelati ära.

Lõpuks kuulutati 25. detsember aastal 1644 paastupäevaks. Uut korda kehtestas Cromwelli armee, kes veetis suure osa oma ajast, kiskudes ustelt maha sinna pidutsevate “paganate” poolt kinnitatud rohelisi oksi.

Jõuludevastane hoiak levis puritaanide territooriumile Ameerikas. Puritaanide kirik kehtestas 1690. aastatel Bostonis spetsiaalse jõuluteenistuste korra. Alles 150 aastat hiljem sai jõuludest Ameerika Ühendriikides esmakordselt ametlik püha. See oli 1836. aastal Alabamas. Seega alles XIX sajandil.

Ka praegu on vabakirikuid, mis ei tähista jõule, sest sellest pole räägitud Piiblis ja need on „inimeste seadmine“.

Jõulude mõte

Enamus kirikuid peab Piibli järel oluliseks ka püha traditsiooni — uskudes, et Jumala ilmutus on jätkuv. Miks on siis Jeesuse sünnipäeva tähistamine tähtis?

Kõigepealt, Kristus ei ole üldse Jeesuse perekonnanimi, vaid tähendab, et Jeesus on Messias — Lunastaja, Vabastaja, Päästja. Ja see pääste seisnebki inimese vabastamises pimeduse meelevallast, kuhu inimene sattus oma valiku tõttu Eedeni aias.

Huvitav on, et paganlik maailm kummardas jõudu ja võimu, juudid õigust, ent kristlus asetab esikohale Armastuse. Nüüdismaailm kipub aga tagasi paganliku jõu ja võimu kultuse juurde.

Kuid Kristus ütleb tänagi Sulle: “Sõber, vaata neid haavu! Ma ütlesin Isale sinu elu iga hetke kohta: see on minu süü, las ma kannan karistust. Nüüd olen ma neetud ja Jumalast lahus sinu elu iga hetke pattude pärast. Su lõputu süü kuulub nüüd mulle.”

Jõulude tähendus võib olla igaühe jaoks erinev: suurim kirikupüha, pere kokkutulemine, kingituste saamine, meeletu kulutamine, endast nõrgemate meeles pidamine, aeg mil vaadata endasse jne.

Jõulud on tähtis aeg. Püha aeg, mil teispoolsuse aken on otsekui avatud ja inimene saab sõlmida oma saatuse niite. Kui inimeses on püha tunnetus, siis saab ta seda kiirata välja ja äratada selle ka enda ümber. Nii inimestes kui asjades. Jõulud on olemuselt sakraalne aeg — kohtumine igavikuga.

Me täidame jõulude mõtte, kui võime öelda, et päev pärast jõule oleme ise pisut paremad ja seetõttu on maailm parem paik.