Raivo J. Raave: Ansip — Jumala mõjuagent Eestis?

Ma ei tea, kas inimene on ikka eelkõige mõistusega ehk ratsionaalne olend – homo sapiens. Või hoopis emotsionaalne, hingeline ja vaimne olend? Või midagi veel.

Igatahes on inimesega sedaviisi, et kui tema käsi hästi käib, siis Jumal talle eriti meelde ei tule. Aga kui läheb ikka kohe nii halvasti, et hullemat enam ette ei kujuta ja lootust ei paista kuskilt, siis varem või hiljem tuleb Jumal meelde. Julgen isegi väita, et igaühel.

Tundsin üht omaaegset kompartei sekretäri, kes nimetas end ateistiks ja sageli kirikut kirus. Kuni ta parandamatult haigena palus end salaja tervendamisvõimega pastori juurde viia. Eks ta ole.

Õigupoolest ongi inimene siia maailma asetatud üsna kindla eesmärgiga: teha talle selgeks, et tema pole Jumal. Mäletate, mis oli esimene patt? Inimene tahtis olla Jumal.

Kõigekõrgema karistus?

Kuna inimene tahab ikka oma saatuse isand olla, aga see on lõks, siis võib siin ilmas õige harva kohata tõeliselt õnnelikku inimest. Isegi kui ta on rikas ja edukas. Jumal karistab meid kõiki erinevalt.

Eesti rahvast karistatakse antud hetkel Euroopa kontekstis lausa ekstreemse vaesuse läbi. Kusjuures ülbus on ikka veel nii suur, et paljud sellest isegi mitte aru ei saa. Ei kuule just sageli küsimust, et kui meie valitsus on kriisiolukorras ja majanduslanguses üliõigesti käitunud, kuidas me siis ikka nii vaesed oleme? Töötus ju kahaneb vaid statistiliselt, hinnad on tõusnud juba pea poole võrra, palgad langenud vähemasti viiendiku ja üle kolmesaja pere kaotas sel aastal pankadele oma kodu. Jne.

Seda, et Iirimaal on majanduskriis, me juba teame. Kuid kui Iirimaal on töötu abiraha umbes kümme korda suurem kui Eestis ja elukallidus enam-vähem sama, siis mis on küll selle imeasja nimi, mis Eestis hetkel toimub?

Eestlane olla on uhke ja hää

Oleme endiselt uhked oma riigi ja valitsuse üle. Otsekui oleksime uuesti astunud Euroopa Liitu, nagu isegi üks ameerika leht kirjutas. On ka põhjust uhke olla, sest iga rahvas on tegelikult oma valitsejaid väärt. Pealegi, kes oleme meie, et võiksime hukka mõista Jumala tööriistu? Meie valitsus on meie karistus.

Kui Iirimaa on suutnud paarikümne aastaga kujuneda vaesest agraarmaast kõrgete sotsiaalsete tagatistega arenenud riigiks, siis kas see, mis Eestiga samal ajaperioodil on toimunud, ongi üldse veel loomulik? Või on see juba üleloomulik nähtus? Pigem üleloomulik. Sest nii lollid me ju ka ei ole.

Aga tõsiasi, et meil ei lähe just libedalt, ei lase see meil Jumalat unustada. Sõõrumaa võib ju end Ukraina mõjuagendiks nimetada, me võime president Ilvest uhkusega Ameerika mõjuagendiks nimetada, aga Ansip on tõeline Jumala mõjuagent Eestis. Müts maha!

Templiehitaja Edgar

Ja nüüd, ennäe imet, julgeb keegi teine ka meile taevasi jõude meelde tuletada! Ja kuidas veel: toetades kiriku ehitamist, pealegi õigeusu kiriku! Ja küsides võõralt maalt raha ehk investeeringut. Nagu me ise eelarvet kärpida ei oskaks.

Aga ega nüüd vene kiriku heaks ikka ei annaks küll. Pigem remondiks jälle Vabadussammast..

Üldse on venelastega äri ajada ohtlik, sest meie paranoia peab ju kogu ilmas kõlama. Ameerika lehedki juba kirjutavad, nii et lust lugeda. Oleme taas pildil nagu laulva revolutsioni ajal.

Sellepärast tuleb templiehitaja Savisaar ketseriks kuulutada, nagu ongi tehtud. Sellest seisusest ta enam ei pääse.

Meie mees Moskvas

Tegelikult on päris naljakas nimetada üht Eesti iseseisvuse rajajat Vene mõjuaagendiks Eestis. Tegelikult on ju risti vastupidi: Savisaar on vast ainus meie poliitik, kellel mingi mõju Moskvas. Nii et kui, siis Eesti mõjuaagent Venemaal.

Postimees seletab: „Arvestades Savisaare mõjujõudu Eesti vene kogukonnas, mängis Savisaar vastuluure hinnangu kohaselt end kuldsel kandikul Venemaa mõjuagendiks, sest kui Eestis peaksid toimuma võimumuutused ja Savisaarest saaks näiteks peaminister, võiks Eesti üsna kergelt muutuda mõjuvõimuga kauplemise objektiks ning labaselt manipuleeritavaks.”

Kui tädil oleks rattad… „Oleks” ja „saaks” on pahad poisid. Aga kas te pole kordagi mõelnud, et hoopis Savisaar võiks mõjutada Venemaad kaubanduse, transiidi, piirilepingu ja kõige siiani puuduva asjus. Euroopa ajab juba ammu Venemaaga teisel tasandil asju ja Venemaal oleks palju paremaid mõjuagente kui üks linnapea. Ainult et Eestil Venemaa jaoks teist mõjutajat paraku ei ole.