Rait Maruste: Meie julgeolek algab sisejulgeolekust

 (39)
Rait Maruste
Foto: Andres Putting

Välispoliitika ja julgeoleku teledebatis räägiti väga palju EL-st ja NATO-st. See kõik on tore, kuid on siiski üksnes täiendav, väline.

Kõigil meist välisel, isegi meie osalusel välisel, on omad mured, huvid ja eelistused. Me ei peaks siin üksteist väga uinutama, et nüüd on julgeoleku mure murtud. Selline fokusseerimine ei ole kooskõlas ajaloolise kogemusega ja on kahjulik ka meie mõtlemisele ja rahvuse mentaliteedile.

Lähiajaloo kogemus näitab väga selgelt, et sisemise kriisi või konflikti esilekutsumine või selle oskuslik ärakasutamine on viis, mida on korduvalt kasutatud või kasutada püütud. Nii oli see detsembris 1924, nii oli see 1939-1940 ning prooviti 2007. aprillis. Sama skeemi võime leida Bessaraabias (Moldovas), hiljuti Gruusias ja Ukrainas.

On selgelt kogetud, et kui see stsenaarium on õnnestunud näiliselt legitiimsel ja demokraatlikul viisil, siis on lääs hambaid krigistanud ja näpuga näidanud, kuid sõjaliselt sekkuma ei ole tormatud. Selleks on panused liiga suured, meie liiga väikesed ja ei dikteeri siin muusikat.

Seetõttu ka Atlandi pakti 5. artikli käivitumine ei pruugi sugugi nii automaatne olla, kui meie seda arvame. Seega jääb üle ise tugev ja stabiilne olla. Vältida ühiskonna sügavat kihistumist ja sellega kaasnevat vastandumist ja konflikte ning panustada sotsiaalse ühtekuuluvuse, heaolu ja arengu edendamisele. Selle eelduseks on hea majandus, millega peab kaasnema kohane sotsiaalne hoole.

Sisejulgeoleku oluline element on ka tugev õiguskord koos tõhusate, lojaalsete ja kaasaegsete sisejulgeolekujõududega – kohtute, prokuratuuri, politsei, piirivalve, päästeteenistuse jt vastavate struktuuridega. Õiguskord ei ole aga jällegi ainult meist välise asi. Ta hakkab igaühest meist – meie aususest ja õiguskuulekusest, suhtumisest oma riiki ja selle teenimisse. Kaalukas osa selles on riigihalduse avalikkusel ja otsustaval vastuseismisel majanduslikule ja poliitilisele korruptsioonile. Just viimane on kanal, mille kaudu poeb uss riigiõuna, kui kasutada Winston Churchilli sõnu.

Liigne fokusseerumine julgeoleku välismõõtmele suunab meid kõrvale meie nõrgast kohast – meist endist ja see oleks viga.

Autor kandideerib riigikogu valimistel Reformierakonna nimekirjas.