Rahvaküsitluses esitatakse linnaelanikele küsimus „Kas toetate Sanatooriumi pargis asuvate hoonete rekonstrueerimist täna olemasolevas mahus elamispindadeks, lasteaiaks ja seltsimajaks?". Teada on tõde, et küsimuse püstitusest oleneb selle vastus. Milline inimene ütleks ei lasteaia või seltsimaja ehitusele?

Siia ongi koer maetud. Rõhutan, et esiteks võib juba täna vanadesse haigla- ja abihoonetesse ehitada nii lasteaedu, koole kui ka seltsimaju. Teiseks tähendab jah-vastus, et arendaja ehitab küll müügiks välja korterid, kuid lasteaia ja seltsimaja rajamiseks tal kohustus puudub. Ühesõnaga saavad korterid müüdud, aga lasteaed ja seltsimaja jäävad kaugesse tulevikku. Tegelikult kannab selline referendum ühe suurettevõtte soovi ehitada Sanatooriumi parki vaatamata keelule kortereid ja terve küsitlus on vaid lihtlabane inimeste eksitamine.

Seitse aastat tagasi võeti Sanatooriumi park Nõmmel kaitse alla just selleks, et tagada selle säilimine ja lõpetada pahatahtlikud jokk-skeemid. Kümme aastat tagasi oleks just seal pidanud paberite järgi vana pesumaja asemel kerkima pansionaat, aga tegelikkuses ehitati lihtsalt kortereid. Sanatooriumi pargi võttis Vabariigi Valitsus riikliku kaitse alla 19. juulil 2007. aastal.

Täpselt kümme päeva hiljem ostis selle pargi Põhja-Eesti Regionaalhaiglalt Tallinki suuromanik Infortar, makstes 17 hektari maa eest 6,4 miljonit eurot. Kuna tegu oli ja on sotsiaalmaaga, elumaju sellele krundile ehitada ei tohi ja kasutada saab vaid olemasolevaid hooneid, loobusid kõik ülejäänud ostuhuvilised oma pakkumistest.

Aastad on möödunud ja omanik ei ole toona võetud kohustusi täitnud. Hoolimata munitsipaalpolitsei korduvatest trahvidest, on park räämas ja hooned lagunevad, sanatooriumist pole enam juttugi. Selle asemel on koostöös linnavalitsusega leitud kaval plaan, kuidas oma tegemata tööga hirmutades saada nõmmelastelt luba alustada tulusat kinnisvaraäri.

Kui esialgne kava nägi ette lausa paarisaja korteri rajamist ja olemasolevate haiglahoonete laiendusi, siis nüüd on lubatud „piirduda" kuuekümne korteriga. Lähtuvalt Nõmme ehitusmäärusest tähendab isegi see sada kahtekümmet parkimiskohta ja suurt liikluskoormuse tõusu lähipiirkonna väikestel tänavatel.

Lubamatu on alluda provokatsioonidele, et praegune olukord ei meeldi ju kellelegi, et Sanatooriumi hooned mädaneks edasi või pargi kaitsekava muudetakse meile sobivaks. Sellise väljapressimisega nõustumise korral pole mõtet enam Nõmme eripärast, taastamisest ja ajaloo säilitamisest rääkida.

Kokkulepitud reeglid kehtivad võrdselt kõigile, alustades lapselapsest, kes peab oma vanaisa arhitektuurselt erilise maja taastama esialgsel kujul, ja lõpetades suurettevõttega, kes on teadlikult ostnud riikliku kaitse all oleva pargi koos haiglatega, et sinna rajada sanatoorium. Positiivse näitena renoveeriti lähedal asuv vana Lastehaiga pansionaadiks, selle asemel et ehitada sinna kümneid kortereid.

Kokkuvõtteks olen veendunud, et lubadustest peab kinni pidama ja lähtuma seatud normidest, mis kehtivad kõigile ühtmoodi. Sanatooriumi park ja lagunevad hooned tuleb kiiremas korras korda teha, kuid mitte ohtlikku pretsedenti luues, mis avab ukse kõikidele arendustele meie linnaosa rohealadel.

Siinkohal annan alternatiiviks idee Tallinna linnavalitsusele. Igale inimesele on oluline veeta enda väljateenitud vanadusepäevi harjumuspärases elukeskkonnas, just oma kodulinnaosas. Vaadates tänast hooldekodukohtade järjekorra pikkust, samal ajal teades, kui kiiresti elanikkond vananeb, on selge, et viimane aeg on planeerida ja rajada Sanatooriumi parki nüüdisaegne eakate munitsipaalpansionaat.

Aga korteritele riikliku kaitse all olevas pargis tuleb öelda ei. Lasteaia ja seltsimaja ehitust see otsus ei sega, võiks juba homme pihta hakata. Kui selleks, muidugi, arendajal ka päriselt soov on.