Buumiaegsest palavikust on nüüdseks jäänud vaid külmavärinad ja notaritel on näpud põhjas. Põhimõtteliselt ei peaks selles ju midagi kummalist olema, sama häda vaevab ka paljusid teisi valdkondi. Aga kas notarid alluvad samale majandusloogikale nagu näiteks kinnisvaraarendajad või toitlustusettevõtted? Et kui varem sai vigu tehtud, siis omad vitsad peksavad? Muidugi mitte!

Notarid saavutavad hoopis justiitsministeeriumi toetusel seadusemuudatuse, mis tõstab 8. juunil notaritasusid kuni 2000 protsenti. Kaks tuhat protsenti! Kogu Eestit pigistaval eelarvekärbete, palgaalanduste ning pankrottide ajastul!

Eriti irooniline on, et Notarite koja aseesimehe Priidu Pärna arvates ei ole "ühegi majandusloogika järgi" võimalik õigusabiteenuseid osutada 1990. aastate alguse hinnakirja alusel. Kindlasti mitte, kuid just majandusloogika on see sõna, millega notarid omal ajal oleksid pidanud rohkem arvestama. Tänaseks on nimelt selgunud, et kinnisvararahas suplevad notaribürood ei pidanud vajalikuks viia muud tasud vastavusse tegelike kuludega.

Haritud inimestena pidanuks notarid tunnetama, et nende majandusmudel on ühele poole kaldu. Ja kui tasud tegelikkusele ei vastanud, siis mõistlik äritegevus eeldanuks nende järk-järgulist kohendamist. Vastavalt elukalliduse tõusule ning klientide elujärje paranemisele.

8. juunist kehtima hakkavad kümnetesse kordadesse ulatuvad maksutõusud on karm kingitus südamevärinal eelarvekärbete tulemit ootavale rahvale. Riigikogu oleks pidanud seadusemuudatuse algatanud justiitsministeeriumi indu notaritasude tõstmisel veelgi enam kahandama.

Vaevalt notariteenuste kättesaadavus kannataks oluliselt selle all, et mõni neist oma Tornimäe või Forumi ärikeskuses paiknevast kontorist välja kolima peaks.