Reaalselt õhku puurida ei oska muidugi ka meie, kuigi me kipume end tihti soomlastest edumeelsemateks pidama. Kui aga sotsiaalministeeriumi käest küsida, siis vähemalt numbrite esitamisel saab augu ümber seina ehitada küll.

Nädala alguses peetud gripiteemalises infotunnis tuli ministeerium nimelt lagedale uute haigestumisprognoosidega. Et halvima stsenaariumi puhul võib sel gripihooajal haigestuda 20 protsenti elanikkonnast, et haiglaravi võib vajada üks protsent ning suremus oleks 0,03 protsenti elanikkonnast.

Juurde pakuti ka numbreid — vastavalt 270 000, 1350 ning 40. Nii neid meedias ka tükk aega presenteeriti.

Lugesin uudist paar korda, enne kui see hakkas kahtlane tunduma. Väike peastarvutus, ning tõepoolest — numbrid ei klappinud. Kui Eesti 1,35-miljonilisest elanikkonnast on 20 protsenti tõepoolest 270 000, siis 1 protsent ei ole kindlasti 1350, vaid pigem ikka 13 500. Ja 0,03 vastavalt mitte 40, vaid 400.

Haarasin telefoni, helistasin sotsiaalministeeriumisse ning ennäe, sündis ime! Lõpptulemus, võimalike gripiohvrite arv, püsis endiselt sama. Ministeerium muutis hoopis kiiruga lähteandmeid, mille põhjal need numbrid arvutatud olid. Ühest protsendist haiglaravi vajajatest sai korraga 0,1 ja 0,03-protsendilisest suremusest 0,003 protsenti.

Loomulikult oleks mõjunud väga dramaatiliselt, kui keset tihedat uudistepäeva oleks seagripi suremusprognoosi kümnekordselt suurendatud. Kujutlegem ainult neid online-pealkirju!

Pilguheit algallikale ehk Euroopa nakkushaiguste ennetamise ja tõrje keskuse prognoosile kinnitab, et antud juhul oli õige siiski lõpptulemus. Ministeerium eksis lähteandmete ülekandmisega eestlasele võõrast esituslaadist meile omasesse protsentuaalsesse.

Fakt on aga see, et suremus on nii tõsine teema, et seda puudutavad rehkendused tuleks enne meediale esitamist mitu korda üle kontrollida.