Rain Kooli: Meie ühine isamaasõda
Meie venekeelsed kaasmaalased – tõsi küll, sugugi mitte kõik – näevad vastses võidusambas küll üht, küll teist koledat. Millal on see pronkssõduri aseaine, millal fašistliku sümboolikaga mälestusmärk, millal pankrotisammas. Tegelikult on võidusammas midagi, mida nii eesti- kui ka venevenelased peaksid hõisates tervitama. Kohe seletan, miks.
Venemaa jaoks on üks suurimaid uhkuse- ning samas ka leinaallikaid Teise maailmasõja see osa, mida meist ida pool kutsutakse Suureks Isamaasõjaks. Kannatavaks, hiljem kättemaksvaks pooleks olid selles sõjas Venemaa arvukad rahvad ning osa nn liiduvabariikide rahvastest. Nende ühiseks vaenlaseks aga – sakslased.
Lühike ajalookursus, mu eestivenelastest kaasmaalased... Millise lahingu võitu tähistavad eestlased Võidupühana? Kas selle lahingu tähendus eestlaste jaoks ei peegeldu juba selles, et see on valitud sümboliseerima kogu poolteist aastat kestnud Vabadussõja edusamme? Ja viimane küsimus - kelle vastu eestlased selles lahingus võitlesid?
Need, kes kõigile kolmele küsimusele õigesti vastasid, peaksid juba mõistma, kuhu ma oma jutuga sihin. Need, kes ei vastanud, peaksid targematelt nõu küsima või vahelduseks mõne raamatu läbi lugema.
Vabadussõja võidusammas avati 22.-23. juunil, päevadel, millest täpselt 90 aastat varem võis lehtedest leida muu hulgas järgmise sisuga teksti: „Võnnu sihil Saksa vägede vastas terve päev ägedad lahingud. /-/ Meie vägede poolt aga see vaenlase väeosa osalt hävitatud, osalt kiirele põgenemisele sunnitud. /-/ meie vastas peale Balti Saksa Landeswehri ka ka Saksa riigi raudse diviisi osad võitlevad.“
Võidusammas on muidugi lihtsalt elutu asi, mis võimaldab igasuguseid tõlgendusi. Miks aga ei võiks teie, eestivenelaste, tõlgendus olla hoopis see, et tegemist on mälestusmärgiga päevast, mil Eesti väeosad said jagu nii eestlaste kui venelaste toonasest ühisest vaenlasest? Sõjas, mis oli Eesti riigi jaoks samuti Isamaasõda.
