Rail Baltica Ülemiste ühisterminali võidutöö Light Stream on julge arhitektuuriline žest


Rail Baltica Ülemiste ühisterminali võidutöö Light Stream on julge arhitektuuriline žest
Foto: Rail Baltic Estonia

Jaanuari alguses sõlmiti leping Rail Baltica ühisterminali projekteerimiseks arhitektuurikonkursi võitjate Zaha Hadid Architectsi ja Esplani meeskonnaga ning alustati võidutöö Light Stream projekteerimist.

Arhitektuurikonkursi žürii liige, arhitekt Jānis Dripe analüüsib konkursi läbiviimist, esitatud töid ja värskelt selgunud võiduprojekti eripära. Dripe on olnud Läti kultuuriminister, Riia linna peaarhitekt ja Läti Arhitektide Liidu president ning muu hulgas ka Rail Baltica Riia keskvaksali ideekonkursi žürii esimees.

Jānis Dripe, arhitekt, Rail Baltica Ülemiste ühisterminali arhitektuurikonkursi žürii liige Foto: Rail Baltic Estonia
Seotud lood:

Lätlastel on ebaharilik, kuid samas populaarne ajaviide – meile meeldib võrrelda oma saavutusi põhjanaabrite omadega. Sealjuures osutuvad eestlased sageli paremaks, kuid hoiame kangekaelselt teie tegemistel pilku peal. Sama kavatsen teha ka mina. Olin üks rahvusvahelise žürii liikmetest, kes hindas parimaid lahendusi Tallinna Rail Baltica ühisterminali loomiseks.

Tallinna ühisterminalist saab funktsionaalne kolm ühes transpordisõlm

Millisesse konteksti Rail Baltica Ülemiste ühisterminali loomine asetub? 2016. aasta lõpus toimus Lätis Riias samuti rahvusvaheline Rail Baltica transpordisõlme arhitektuurikonkurss. Žürii valis välja kaks võitjat, kuid otsus ei olnud kergete killast ega ka mugav. Saavutada tuli kaks olulist eesmärki: läbimõeldud ja korrektselt ellu viidud ümberehitus olemasolevates piiravates tingimustes ning vajadus hästi välja arendatud piirkonna järele, mis parandaks linnaruumi kvaliteeti pealinna keskmes. See nõuab uue rööpmelaiusega raudteesilla ehitamist üle Daugava jõe, kesklinna eraldava raudteetammi tasandamist, bussijaama ümberkorraldamist väga kitsas asukohas ja lahendust ühenduseks mitme kilomeetri kaugusel asuva Riia rahvusvahelise lennujaamaga.

Tallinnas on olukord seevastu peaaegu ideaalne. Nimelt asub lennujaam kavandatavast Ülemiste terminalist vaid mõnesaja meetri kaugusel ja uue raudteejaama ning bussijaama ehitamiseks on piisavalt ruumi. Sisuliselt kolm ühes lahendus ja jälle võime eestlasi kadestada! Teise olulise aspektina on Ülemiste kogukond ja linn oma arvamust selgelt väljendanud ning seda sai võidutöid valides arvestada. Uus jaam saab olema piirkonna kese ja jõuab nõnda ka rahvusvahelisele kaardile.

Eestil on õnne, kui ta suudab ühendada lennujaama, bussijaama ja Rail Baltica terminali ühtseks transpordisõlmeks. Rail Baltica terminal käivitab tuntavalt selle Tallinna lõunapoolse piirkonna arengut – nii ruumiliselt kui ka funktsionaalselt.

Foto: Rail Baltic Estonia

Võidutöö Light Stream on julge arhitektuuriline žest

Kokku esitati konkursile viis tööd, millest hindamisele pääses neli. Ideekonkursi eesmärk oli selge: leida parim arhitektuurne ja ruumiline lahendus Rail Baltica Ülemiste ühisterminali hoonele ning selle lähiümbrusele. Lisatingimustena peab terminalihoone olema funktsionaalne, mugav, energiasäästlik ja lõppkasutaja jaoks madalate ülalpidamiskuludega.

Foto: Rail Baltic Estonia

Võidutöö Light Stream, mille autorid on Zaha Hadid Architects ja Esplan, kannab kõiki neid eesmärke. Tegemist on ilmselgelt julge žestiga arhitektuuris. Pakutud lahendusel on elav struktuur, mis on hästi integreeritud olemasolevasse ja kavandatavasse linnaruumi.

Kui Tallinna linn otsib uut maamärki, mis moodustaks koos laiendatud lennujaamaga ruumilise sissepääsuvärava rahvusvahelistele ja kohalikele külalistele, siis on Light Stream suurepärane lahendus. Kergelt futuristlik Zaha-tüüpi terminali struktuur ühendab terviklikult kahte linnaosa ja suhestub ideaalselt lennujaamaga. Arhitektuurne keel on äratuntavalt seotud ühenduste ja jälgitavusega.

Foto: Rail Baltic Estonia

Võidutöö puhul oli minu jaoks äärmiselt oluline ka ehitusinseneride arvamus ja tehniline läbimõeldus. Kandekonstruktsioonid on hästi välja arendatud ja toetavad üksteist, luues samal ajal ühtse terviku.

Teise koha töö tugevuseks oli arhitektuuriline ja linnaruumiline terviklikkus

Žürii otsustas anda teise koha kavandile Ülemiste Leaf (autorid Innopolis Insenerid OÜ ja PLH Architects). Tegemist on samuti ühe muljetavaldava arhitektuurilise kontseptsiooniga, mis on hästi ühendatud linnaümbrusega. Projekt näeb ette häid lahendusi jalakäijatele ja jalgratturitele, meeldivat ostupiirkonda ning atraktiivset ala, mis ühendab põhja ja lõuna.

Samas jäi õhku küsimus, kas vajame transpordikeskuse jaoks orgaanilist lähenemist ehk puulehte. Puulehe kujuga terminali lahendus rõhutab looduse olulisust Eesti jaoks. Leht on justkui laotatud üle raudtee, ühendades põhja ja lõuna ning luues loomuliku ühenduslüli lennujaama ja linna vahel.

Kolmada koha pälvis töö nimega Videvik (autorid DBA Progetti S.p.A. & HML Project Management OÜ) – lihtne, kuid muljetavaldav arhitektuuriline kontseptsioon. Kuna Riias on rahvusraamatukogu nimega Crystal Mountain, ei jäta see disain mind ükskõikseks. Töö rõhutab ida ja lääne suunda, loob linnapildis klaasseina ning tekitab kasvuhoone efekti, aga ka probleeme jää ja lume korral. Töös on teatavat põhjamaist lihtsust ja arhitektuurikeeles tagasihoidlikku hiilgust. Terasest ja klaasist konstruktsioon on lihtne ja selge. See võib žürii liikmete hinnangul luua muljetavaldava pikisuunalise helendava laterna, mis on põhjamaises talves pimedal ajal lihtsasti äratuntav. Eesti on ainus selgelt põhjamaine riik Baltimaade seas ja minu jaoks on oluline seda konkreetset väärtust rõhutada.

Terminali rajamine õnnestub paremini, kui luua elluviimist jälgiv laiapõhjaline töörühm

Nüüdseks on Ülemiste Rail Baltica ühisterminali võidutöö välja valitud, see on ambitsioonikas, eristuv ja linnaruumi sobiv. Žürii koosseis oli esinduslik ning tulemused kaalutud ja läbi analüüsitud. Samuti on läbirääkimised hinna ja teostatavuse osas edukalt lõppenud. Nüüd algab ettevalmistamise ja elluviimise periood, millega põhiline töö alles algab.

Terminali õnnestumine ei olene teatavasti ainult kvaliteetsest võidutöö kavandist. Kui eestlastel õnnestub tööde autoritega hea side luua ja projekti väljatöötamiseks mõistlikud tähtajad seada, siis võiksime taas võrrelda Eesti ja Läti saavutusi ning tunda positiivset kadedust põhjanaabrite suhtes.

Suurte taristuprojektide elluviimisega kaasneb suur vastutus ning vältimatu aspektina avalikkuse ja huvirühmade osalus projektis. Soovitan seetõttu projekti õnnestumiseks eeskuju võtta Läti kogemusest. Riia terminali arhitektuurikonkursi žürii tegi ettepaneku luua kõrgetasemeline, institutsioonidevaheline järelevalvenõukogu, kes projekti arendamist pidevalt jälgiks. Lätis juhivad järelevalvenõukogu ühiselt transpordiminister ja Riia linnapea ning sellesse kuuluvad erinevate valdkondade esindajad.

Ka eestlased võiksid kaaluda sellise institutsiooni loomist. Rail Baltica projekt tähendab märkimisväärseid rahalisi investeeringuid ja suuri muudatusi linnakeskkonnas. Avalikkusel peab olema õigus ja võimalus seda protsessi jälgida ning mõjutada. See on sotsiaalse vastutuse ja kasu küsimus.

Mõlemas riigis on nii Rail Baltica projektiga seotud edulugusid kui ka murekohti. Eeldan, et praegu on suuremad mured seljatatud, vähemalt Lätis. Kuigi meie linnaolukord on keerulisem, on arendusprotsess tempokas. Projekti arendaja kinnitusel alustatakse ehitustöödega 2021. aastal. Sellist arengutempot arvestades võiksin 2026. aastal sõita Riiast Tallinnasse ja jõuda žürii kogunemisele ligi kahetunnise sõiduga. Muidugi eeldusel, et äsja võidutööna välja valitud Ülemiste ühisterminal on samuti valminud ning Eesti uue värava ja maamärgina kanda kinnitanud.

Ülemiste ühisterminali võidutöö LIGHT STREAM
Arhitekt: Zaha Hadid Architects
Disain: Zaha Hadid & Patrik Schumacher
Projektijuhid: Ludovico Lombardi, Michele Salvi
Projektimeeskond: Luciano Letteriello, Kate Revyakina, Serra Pakalin, Yuzhi Xu, Anthony Awanis, Hendrik Rupp, Davide del Giudice
Kohalik juhtiv arhitekt: Lever Lõhmus, Ilmar Heinsoo (Esplan)
Insenerid: Aleksei Saveljev, Rait Pukk, Alari Arro, Indrek Oden (Esplan)

  • Lahenduse eesmärk on luua mitmekülgne ja elav transpordikeskus ning linnaruumi uus maamärk, mis integreerib äripindu, avalikke teenuseid ja arhitektuurilisi lahendusi.
  • Jalakäijate, ühistranspordi ja teiste alade visuaalne ja füüsiline ühendamine annavad ehitisele tugeva identiteedi ning rõhutavad iga ala eripära.
  • Erilist tähelepanu suunatakse terminali halli disainile. Sissepääsud saavad olema põhjast ja lõunast ning ehitis on justkui sild raudtee kohal, mis loob reisijatele avara ruumi, kust erinevad teekonnad kohtuvad. Lihtne ja mõistetav liikumistee ning reisijate sujuv visuaalne juhendamine on kogu disaini alus.
  • Ehitise arhitektuuriline fookus on suunatud liikumisele ja sujuvale liikumisvoogude ühendamisele. Avatud ja dünaamiline keskkond lähtub inimeste liikumistrajektooridest ning lubab ruumi ohtralt valgust. Projekti kõige väljakutsuvam osa saab olema terminali põhikorruse rajamine raudtee kohale. 
  • Loodav raudteeterminal on disainitud olema kasutajasõbralik, mugava interjööriga, vastupidav ja energiasäästlik.