Raigo Triik: Miks peab ettevõte tegelema riigi funktsioonidega?

 (55)
Raigo Triik: Miks peab ettevõte tegelema riigi funktsioonidega?
Foto: Siim Lõvi

Siseministeerium plaanib seadust, mille alusel saaks hotellidelt nõuda klientide info sisestamist riigi hallatavasse arvutisüsteemi.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuhi Raigo Triigi sõnul tekitab see majutusasutustele lisakulutusi, lisaks tekib küsimus, kas politsei ikka peab nii täpselt teadma, kus inimesed asuvad.

Kuidas mujal maailmas toimitakse?
Lätis kogutakse andmeid ainult nendelt külastajatelt, kes pärinevad kolmandatest riikidest, aga nii palju kui ma ise viimasel ajal mööda Euroopa Liitu reisinud olen, ei ole minult küll vastuvõtus dokumenti küsitud. Küsitakse ikka krediitkaarti.

Kui krediitkaardiga maksta, siis jäävad sellest ju jäljed maha?
Just nimelt! Euroopa Liidu piirid on ju nagunii kinni, miks peaks siis veel Euroopa Liidu sees, sealhulgas Eesti kodanikke kiusama sellega, et nad dokumenti pidevalt kaasas kannaksid? Eesti kodanik võib oma kodulinnas käia vabalt restoranis söömas, aga uue seaduse järgi ta ilma dokumendita hotelli minna enam ei saaks. No näiteks satud Tartusse, oled dokumendi maha unustanud ja hotell ei saa sind vastu võtta, sest dokumenti pole. Minu meelest on see natuke absurdne.

Seotud lood:

Lisaks tundub see ebaproportsionaalne – ettevõtja õlule pannakse info kogumine ja kahekordne sisestamine, sest hotellidel on ju oma süsteemid nagunii, kus käib arveldamine ja kõik muu. Milleks koguda kahe miljoni majutatava inimese andmeid, kui politsei teeb järelpärimisi vaid 0,5 protsendi ehk paari inimese kohta?

Alati jääb tagaotsitavatel või muul moel illegaalidel võimalus ööbida külaliskorterites, mis selle süsteemi alla ei lähe.

Kuidas seondub plaanitav süsteem turvalisusega?
Kas pärast Eesti liitumist Schengeni viisaruumiga on asi tohutult hullemaks läinud? Ei ole ju kuskilt kõlanud, et meil oleks meeletult inimesi üle piiri jooksnud. Nii jääbki arusaamatuks, miks seda tehakse.

Riik rõhub kulude kokkuhoiule, samas süsteem ise maksab sada tuhat eurot või rohkemgi. Lisaks süsteemi ülalpidamine ja sellega liitumine, mis tekitab majutusettevõtetele lisakulusid. Väiksed majutusettevõtted, mis teevad asju paberil, peavad hakkama internetis neid andmeid ise käsitsi sisestama.

Lisaks soovitakse uue süsteemiga ära kaotada grupitellimus ja kõik grupikliendid tuleks tulevikus sisestada ükshaaval süsteemi. See pikendab sisseregistreerimise protsessi ja kahandab teeninduskvaliteeti. Tõsi, ministeerium on välja pakkunud, et ettevõttel on võimalik soetada passide skänner, mis maksab umbkaudu 500 eurot. See käib aga väiksematel ettevõtetel selgelt üle jõu. Seega ei saa rääkida sellest, et uus süsteem asendab vana ja ei too endaga kaasa lisakulutusi ettevõtetele.

Aga musta raamatupidamisega võitlemine?
Sellega tegeleb Maksu- ja tolliamet. Maksude mitte maksmise ja sularahaga mängimise probleem on pigem ikka restoranides. Suurtes hotellides makstakse pigem arvete või krediitkaartidega ja seal ei olegi sellist võimalust. Aeg on nii palju edasi läinud, et see ei tohiks täna enam teema olla.

Kui politseil tekib mõne kodaniku vastu huvi, siis tänase korra järgi peab hotell need andmed ka üle andma?
Kui politsei või KAPO teeb järelpärimise, siis hotell on kohustatud need andmed välja andma. Me oleme selle poolt, et kaotada ära paberimajandus ja tekitada lihtsalt ühtne elektrooniline kaart (täna säilitatakse kaks aastat külastajakaarte paberil). Nii oleks kõigile selge, mis seal politseile edastataval kaardil peab olema. Aga kas politseile info andmiseks on vaja uut süsteemi? Täna tundub, et see pigem riivab kodanikuvabadusi, ma ei pea andma politseile iga hetk aru, kus ma asun.