Rahvusringhäälingu viljatu visklemine

 (45)
Televiisor
ETA FOTO

Suviste uudistesaadete vaatajanumbrid tõendavad, et ETV ja Eesti Raadio liitmine rahvusringhäälinguks ei loonud loodetud sünergiat ning suureks paisutatud meediaorganisatsioon vaevleb ideede puuduse käes.

Nimelt visioonipuudus paistab vaevavat rahvusringhäälingut, mitte niivõrd rahapuudus, mille taha nimetatud meediaettevõtte juhtfiguurid alati poevad, kui kriitikat kogevad. Headest ajakirjanikest ei tohiks ju puudust olla. Kuigi pärast Aarne Rannamäe lahkumist AK-st on see uudistesaade kaotanud suure osa ajakirjanduslikust teravusest, sest ankru nime väärivaid tegijaid AK-sse jäänud ei ole.

Iseenesest ei peagi AK ju ainult ja eelkõige vaatajanumbrite nimel pingutama, aga samas ei ole vaatajate hulk ka asi, millele võiks üleüldse käega lüüa. Sest pole ju võimalik rääkida usaldusväärsusest ja mõjukusest, kui erakanalite uudised on nii pika sammu võrra vaatajate arvu poolest ees. Usaldusväärsus ja mõjukus kätkevad ka häid vaatajanumbreid.

ERR-i uudistetoimetuse pealik viskas kriitikanoole ajalehtede suunas, kus andvat tooni hapukurgihooajale omased teemad, ning tõi esile AK „saavutused“ originaaluudiste tootmise alal. Kahjuks paistab hapukurgihooaeg eriti teravalt silma nimelt AK ekraanil, seda hoolimata tõsiasjast, et uudistega tuleb täita tunduvalt lühem aeg kui mõnel erakanalil.

Muidugi ei sobi rahvusringhäälingule erakanalitele omane uudisteformaat, aga värskeid ideid ja operatiivsust eeldaks siiski palju enam. Professionaalne uudisteesitus ei pea tingimata olema igav. Vaatajal on põhjus ETV suhtes jätkuvalt kriitiline olla, sest see teeb saateid ju tema enese, st maksumaksja raha eest.