Leemets rõhutas, et see on esialgu tema isiklik hinnang, kuid sellist nõu kavatseb ta ministrile anda.
Tallinna eelarve jääb Leemetsa sõnul ilma laenuta aasta lõpuks kuni 200 miljoni kroonisesse puudujääki, mis on tõsine ohu märk. Kui laen saada, kujuneb puudujäägiks hinnanguliselt 40-70 miljonit krooni, märkis ta.
Kuigi linnajuhid kinnitavad, et raha on, on seis Leemetsa sõnul väga tõsine. "Kui oktoobris pole seda veel näha, siis novembris juba on."
"Ilma laenuta Tallinn toime ei tule," ütles Leemets. Ta lisas, et rahandusminister teeb otsuse, kas lubada Hansapangal Tallinnale laenu anda, hiljemalt 4. novembriks, sõltumata sellest, kes Tallinnas võimule tuleb.
"Ükskõik, kes ka võimule ei tuleks, peavad nad kinnitama, et linn hakkab edaspidi mõistlikult majandama," rääkis Leemets. Seda, kui 1. juulil pannakse eelarvele 100 miljonit juurde ja 7. oktoobril võetakse taas 100 miljonit maha, tema sõnul mõistlikuks lugeda ei saa.
Rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik ütles BNS-ile, et Leemetsa hinnang ei ole veel rahandusministeeriumi hinnang. Ta lisas, et Hansapanga Tallinna laenu kooskõlastamine on pikk ja keeruline protseduur.
Tallinna linnavalitsus üritab laenata 130 miljonit krooni siiski Hansapangalt, mis rahanduministeeriumi vastuseisu tõttu septembris linnale laenata ei saanud, sest uue konkursi võitnud DePFa laenutingimused osutusid vastuvõetamatuteks.
22. oktoobril esitas Hansapank Leemetsa kinnitusel rahandusministeeriumile taotluse anda hinnang Tallinna finantsdistsipliinile, et saada luba laenamiseks.
Hansapanga äripanganduse divisjoni direktor Gerd Müller ütles BNS-ile, et Hansapanga laenupakkumine Tallinna linnale on jõus samadel tingimustel nagu see oli augustis.
Müller märkis, et kui Tallinn Hansapangast laenu võtab, siis võib see toimuda 48 tunni jooksul. "Meil ei ole millegi üle enam läbi rääkida, leping on ette valmistatud," sõnas ta.
Hansapank pakkus 130 miljoni kroonise kolmeaastase tähtajaga laenu intressiks 4,98 protsenti.
Kuigi Hansapank osutus augustis korraldatud konkursil parimaks laenupakkujaks, pidi pank Tallinnale laenu andmisest loobuma, kuna ei saanud ministeeriumilt selleks luba.
Seepeale valis Tallinna linnavalitsus 130 miljoni krooni laenajaks DePFa UK Investment Bank Ltd, mis sattus oktoobri alguses küsimärgi alla, kuna pank soovis pakutud lepinguprojektis maandada kõik Tallinna linnast sõltumatud riskid linnale.
Pealinn peab veel tänavu 130 miljonit krooni juurde laenama, sest suvel kinnitatud lisaeelarvega määratud kulud on seni tuludega katmata. Lisaeelarve vahendid kulusid enamuses Keskerakonna valimiskampaaniaks osutunud kvartalisiseste teede remondiks ja uute busside ostu rahastamiseks.
