Oletatakse, et Venemaal oli võimuvahetuse tingimuseks eelmise presidendi loodud süsteemi puutumatus. Mida uus president Dmitri Medvedjev oma eelkäijalt päris, see peab jääma. Ent samamoodi peab ta kuidagimoodi näitama, et temaga algab uus ajastu. Mil moel?

Kuna altkäemaksud ja mitmel toolil istumine on Venemaal igivana probleem, siis on ka võitlus korruptsiooniga muutunud põliseks. Valitsejad peavad võtma selles osas selge hoiaku.

Eelmine president Vladimir Putin alustas oma valitsemisaega korruptsioonivastase nõukogu loomisega, mida juhtis tookord peaminister Mihhail Kasjanov.

Nii ka president Medvedjev, kes kutsus eelmise nädala alguses Kremlisse korruptsioonivastase nõupidamise. “Peab midagi tegema. Aitab ootamisest. Korruptsioon on muutunud süsteemseks probleemiks ja me oleme kohustatud sellele andma süsteemse vastuse,” kõlas Medvedjevi hinnang olukorrale. Vaatlejad märgivad, et seda võib võtta kui Putini ajastu kriitikat.

Kas peaminister Putin kuulas president Medvedjevi sarjamist lontis kõrvadega? Ei, kaugeltki mitte. Vene vaatlejad märgivad ühte enneolematut asjaolu: presidendi kokkukutsutud korruptsioonivastasel nõupidamisel peaministrit ei viibinud. Venemaa eelmiste valitsejate ajal olnuks selline eemalviibimine mõeldamatu.

Kui Putini ajal oli korruptsioonivastase võitluse juhiks peaminister, siis Medvedjevi ajal on seda president ise. Tegelikult siis presidendi aparaadi juhataja. Peaminister tegeleb samal ajal millegi muuga. Tõenäoliselt sellesama süsteemse korruptsiooni viljade kasutamisega.

Jutud sellest, et Venemaa suurimaks oligarhiks on Vladimir Putin ise, kõlavad juba ammu. 2004.aastal tuli sellise jutuga välja poliitik Ivan Rõbkin.

Rõbkin oli Venemaa agraarpartei liikmena üpriski tuntud isik: 2004.aasta presidendivalimistele läks ta Duuma spiikri kõrgelt ametikohalt, enne seda oli ta olnud peaministri asetäitja SRÜ asjades.

Presidendikampaaniat alustas Rõbkin kära põhjustanud intervjuuga, kus ta süüdistas Putinit seotuses majanduslike mahhinatsioonidega. Tookord kõlas esmakordselt Gennadi Timtšenko nimi — Timtšenko, kes on nüüd tunnistatud üheks maailma rikkaimaks inimeseks. Ent sellest veidi hiljem.

Lisaks süüdistas Rõbkin oma konkurenti presidendivalimistel selles, et ta olevat organiseerinud 1999. aastal elumajade õhkimise Venemaa suurlinnades, otsides ettekäänet uue Tšetšeenia sõja alustamiseks. Pärast paljastuste kõlamist kadus Rõbkin saladuslikul moel.

Ta leiti viis päeva hiljem Kiievist. Mees väitis, et FSB agendid uimastasid ta mingi ainega ja filmisid siis (tuleb mõista, et Rõbkini osalusel) mingi perversse linateose. Mis lubati avalikustada sel juhul, kui Rõbkin jätkab osalemist presidendivalimistelt. Rõbkin loobus.