Püsisuhe on tähtsam kui majanduslik heaolu

Alguses ma vaatasin, et mehed on suured kommenteerijad, justkui nemad sünnitaks hirmsast. Aga nõu anda oskavad küll nii tarka, nii tarka.

Mina vist oleks ka juba hilissünnitaja (kuna veel ei ole sünnitanud) ja lähen päris hästi sinna statistikasse (haritud, karjääri tegev).

Tegelikult ma isegi tahaks peret aga ega ma nüüd lihtsalt Eesti iibe suurendamiseks ja oma pensioni kindlustamiseks lapsi vorpima hakka!

Ma arvan, et kõige esimene eeldus selleks, et üks haritud naine lapse saaks on mitte niivõrd majanduslik kindlustatud kuivõrd stabiilse püsisuhte olemasolu (nagu keegi siin eespool ka ütles).

Kui ma ikka mõne mehega lapsed kunagi teen, siis pean ma olema kindel, et sellest mehest tuleb hea isa, abivalmis abikaasa, truu kaaslane, kes murede eest võõrasse voodisse ei jookseks.

Lahutusi on ikka niipalju (nii abielust kui vabaabielust), et see teeb ettevaatlikuks. Lapsega mahajäetud naiseks ma aga saada ei tahaks. Ja kuna lapse isaks tahaks ikka haritud meest ka, siis ega neid siin Eestis nüüd nii hirmus palju polegi.

Aga ma arvan, et suur osa naistest siiski kavatsevad kunagi emaks saada, isegi kui nad ei leia seda õiget enda kõrvale.

Ja kas ongi riigile nii suur vahe, kas emaks saadakse 21 aastaselt või 30selt? Peaasi, et saadakse.