Pühasid teemasid ei ole

Kui Eesti soovib euroga ühinemise graafikus püsida, tuleb eelarvest kärpida veel 8,5 miljardit. Kuigi poliitikud meile veel praegu ei ütle, kust mida kokku tõmmatakse, on selge, et pühasid teemasid enam olla ei saa.

Kisavad need oravad, mis kisavad, võimalikuks kärpekohaks saab kindlasti ka vanemahüvitis. Emapalga praegusest laest kinnihoidmine on Reformierakonnale küll lähenevaid valimisi silmas pidades eluliselt tähtis, aga hüvitise väljamaksmiseks lihtsalt ei pruugi enam raha jätkuda. Järg jõuab kord ka pensionärideni, kelle pension alles hiljuti tõusis – tõsi, lubatust vähem.

Ja kuigi Ansip on täna veel nõus, käpad käbil, vanduma, et makse tõstetakse ainult üle tema laiba, on riigikassa tulu suurendamise täiesti arvestatav võimalus seegi. Tulumaksu suurendamine näiteks ühe protsendipunkti võrra tundub kohutav küll oravatele, kes on madalaid makse majanduse elumahlaks pidanud, ent avalikus ruumis mõistetaks seda sammu paremini kui oravate põikpäisust.

Maksutõusuotsus muidugi valitsusele plusspunkte ei too, aga veelgi halvem oleks lähenevate valimiste ootuses otsustamist edasi lükata. Maksutõus pole vähenevate palkade tingimustest ja üha kasvavat töötute armeed arvestades mingi imerohi, aga kuskilt peab riik ju raha saama. Seda isegi siis, kui euroga liitumine kõigile pingutustele vaatamata tuleb edasi lükata.

Viimast paistab pelgavat ka president, kes kutsus hiljuti üles arutlema euro nimel nähtavate vaevade hinna üle. OECD on samuti mõista andnud, et euroga liitumine 2011 alguseks võib meile üle jõu käia. Valitsusel on hiljuti valjult välja käidud lubadusest loobuda muidugi raske, aga kärpimisel tuleb viimaks ka piir ette.