Kui vaatan oma tutvusringkonnas ringi, siis millegipärast märkan, et mida vaesem on pere, seda tõenäolisemalt noor kas õpib või töötab. Mida suurem on vanemate sissetulek, seda suuremad on ka probleemid. Keegi ostis oma laspele, noorele täiskasvanule, koguni korteri ja saatis sinna nii-öelda asumisele - ja oh imet, sai hakkama küll.

Mitte keegi ei küsi kõnealuselt emalt, et miks ta siis peab oma poega üleval. Laps ei saa iseenesest täiskasvanuks, teda tuleb suunata, õpetada, juhtida. Ei tea, kes seda küll tegema peaks ja kuidas? Eks ikka oma vanem, kes muu. Vanemaks olemine ei tähenda tasuta teenijaks olemist, samuti mitte surmatunnini ülalpidamist.

Iga laps ja noor ei taha iseseisvuda ning eelistab mugavust. Igal vanemal ei ole südant sundida ja vajadusel oma vabaduse ja inimväärikuse eset võidelda. Armsad vanemad, laske nabanöörist lahti!