Prokurör Pärnu perevägivallajuhtumist: kohtumõistmise esmaeesmärk pole karistamine

 (94)
Prokurör Pärnu perevägivallajuhtumist: kohtumõistmise esmaeesmärk pole karistamine
Corbis/Scanpix

Kuigi kriminaalmenetluse seadustiku § 202, mille alusel menetlus lõpetati, on sõnastatud järgnevalt „Kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral või kui süü ei ole suur“, nagu ka kohtumääruses kirjas, ei ava see kogu asja olemust.

Selle paragrahviga menetluse lõpetamine tähendab, et inimene ei saa kriminaalkaristust, vaid ta võtab vabatahtlikult riigi ees kohustuse. Selleks võib olla menetlusekulude tasumine ja kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine, üldkasuliku töö tegemine või teatud summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliselt üldsuse huvides kasutamiseks.

Menetluse lõpetamisel või selle taotlemisel võetakse alati arvesse konkreetse kriminaalasja erinevaid asjaolusid. Antud juhul lähtus prokurör eelkõige sellest, et kohtualusele süüks pandavad teod on toime pandud 2005. ja 2006. aastal ja kohtumenetlus oli kestnud üle 4 aasta ehk jõudnud mõistliku menetlusaja piirile, mistõttu tuleks kindlasti lahenduseni jõuda.

Kuigi kannatanute jaoks ei aegu kuriteod kunagi, ei ole pidev kannatuste meenutamine ja üha uutele kohtuistungitele kutsumine siiski kannatanute huvides ning kannatanud olid nõus menetluse lõpetamisega. Teisalt riivanuks menetluse jätkamine süüdistava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt avaliku menetlushuviga selles asjas.

Miski ei õigusta vägivalda ja kindlasti peavad vägivallatsejad oma tegude eest vastutama. Samas ei ole kriminaalmenetluse ja kohtumõistmise esmane eesmärk mitte karistuse määramine, vaid inimeste mõjutamine, et nad oma käitumist muudaksid. Valdavalt toimub see läbi karistuse, aga unustada ei saa ka menetluse mõju süüdistatavale.

Antud juhul leidis prokurör, et menetluse lõpetamine on võimalik, kuna süüdistatav esitas taotluse lepitusmenetluse rakendamiseks ning soovis kannatanutega suhteid taastada. Samuti ei ole ta menetluse kestel uusi vägivallategusid ega muid kuritegusid toime pannud. See ei tähenda, et inimese süü oleks väike, vaid need on süüd leevendavad asjaolud ja selline käitumine annab alust arvata, et inimene on end muutnud.

Menetluse lõpetamisel on üheks kriteeriumiks ka kuriteo raskusaste, mis lähtub sätestatud karistuse määrast. Karistusseadustiku § 121 näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Võrreldes raskete isikuvastaste kuritegudega on see väike sanktsioon ja nii on § 202 alusel menetluse lõpetamine võimalik, kuid see ei tähenda, et tegemist oleks kerge kuriteoga.

Selline lõpetamine toob alati kaasa teatud kohustused, antud juhul kaasnes rahaline kohustus kokku enam kui 2000 euro ulatuses, mis on võrreldav rahalise karistusega.

Autor on Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör.