Prof A. Habib: Törts plära eetikast ja barbaarsusest

 (236)
Prof. A. Habib

Nädalavahetusel oli mul au kohvilauas vestelda mehega, kes oma koera kaikaga surnuks peksis.

Kui ma lõpuks toimetusse tööle jõudsin, leidsin laualt ümbriku homoaktivisti Hillar Kohvi kaebuste ja ettepanekutega, ning mingise kole pika kassipiltidega loo:

"Katki murtud jalad, selgrood, peade vastu seina peksmine, aukude tegemine pähe, kõrisse, kõhtu, jne — kõigele sellele on Eestit juhtivad isikud oma toetuse andnud... Iga loom, lind, kala, roomaja, aga ka inimene sooviks pigem rahulikult surra kui sattuda katsetajate kätte, kes neid erinevate meetoditega piinavad selleks, et rahuldada oma vajadus, himu leida lahendus mõnele probleemile, mida nad enamasti siiski loomade kaudu ei lahenda... Eesti valitsus on oma koletut iseloomu näidanud toetusega loomakaitseseadusele, kus loomkatsed on lubatud."

Vaata ja imesta! Kuskilt oli välja ilmunud esimene avalik loomakaitsja ja kohe paksu paki pabereid kirbusitakirjas täis trükkinud! Tuleb välja et Eestis on lõpuks selline inimene, kes võtab heast-peast kätte, kirjutab loomade õiguste teemal täis igavese portsu pabereid ja saadab need sinna, kuhu vaja!

Härra Hvostov vist kirjutas hiljuti traagilise loo sellest, et eestlasi peetakse barbariteks. No ja mis seal kobiseda, eestlane ongi ilge barbar! Väga lihtne kinnitus selle kohta on kasvõi kaastunde piiride avarus. Eesti "eetika" tunnustab ainult ontliku, eesti rahvusest maksumaksja huve. No ja äärmisel juhul veel ehk inimeselooma majanduslikke huve üldisemas plaanis.

Aga juba "asotsiaal" on üldsuse jaoks pigem nagu mingine jääde (jäätme, jäätmete). Rääkimata kaugete maade "neegritest" (no sihukesed vennad on eesti mehe jaoks ikka ainult ruberoidid). Ja kuna juba pooltel inimestel on väga raske inimlikku suhtumist pälvida, siis mingiste puude ega loomade peale ei viitsita nagu üldse mõelda.

Ja veel üks barbaarsuse elav näide — kui keskmine "eesti mõtleja" arvab omaarust, et kirjutas midagi kole tarka, sügavat ja eetilist, siis tavaliselt tegeles ta ikka lihtsalt kohalike (oma linna või alevi) olmeprobleemidega. Kogu jutt on anyway europotsentristlik, padaverelik, rassistlik, inimesekeskne, kitsas, ilmalik, väike ajas, ruumis ja vaimus, keskmise eesti inimese vaatepunktiga piiratud väiklane jama. Täpselt nagu käesolev jutt.

Aga näe, hull elab looma osasse sisse, trükib hunniku paberit looma probleeme täis ja üritab seda isegi trükki sokutada. No ja see ongi normaalne! Kogu tsiviliseeritud maailm on juba mitu aastat kaitsnud puid (mis nad maha raiusid), hunte (kelle nad maha lasid), metslasi (kelle nad ära mürgitasid) ja üldse loodust (mille nad täis sittusid). Aga meil siin seostub see kõik ainult ühe ropu sõimusõnaga — "Euroopa Liit".

Ma ootan juba aastaid pikisilmi, millal kaasmaalased lõpuks kõhu nii täis saavad, et maha rahunevad ja elu pisut avaramalt vaatama hakkavad.

Toimetuselt: võib isegi nii juhtuda, et lugupeetud professor Habib hakkab igal reedel kirjutama, mida uut nädala jooksul kõik juhtus.