Kongis aelemise asemel labidas kätte
Kolm neljandikku kõigist kriminaalhooldusalustest läbis katseaja edukalt. Eriti usinad olid inimesed, kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetati tingimusel, et nad sooritavad teatud hulgal üldkasuliku töö tunde — 91,6 protsenti isikutest sooritas määratud üldkasuliku töö tunnid edukalt ja vaid seitsmel korral avati kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kriminaalasi uuesti.
Isikutest, kelle vangistus oli asendatud üldkasuliku töö tundidega, sooritas oma töötunnid positiivselt 81,5 protsenti.
Praegu on üldkasuliku töö tegijaid Eestis valmis rakendama 241 erinevat tööandjat, maksimaalselt saab korraga töötada üle 800 inimese.
Üldkasulik töö on vangistuse alternatiiv, mis sai võimalikuks karistusseadustiku jõustumisel 2002. aasta 1. septembril ning võimaldab teatud isikute puhul jätta vabadusekaotuse kohaldamata.
Üldkasulikku tööd saab määrata isikutele, keda on karistatud kuni kaheaastase vangistusega, kuid üldkasulikule tööle ei sobi alkoholi/uimastisõltlased ega ka vägivalla- või seksuaalkuriteo eest süüdimõistetud isikud.
Samuti teevad üldkasulikku tööd inimesed, kelle puhul on kriminaalmenetlus lõpetatud otstarbekuse printsiibil — nõustumine üldkasuliku tööga võimaldab neil vältida kriminaalkorras karistuse saamist.
Valdavalt tehakse üldkasuliku töö korras heakorratöid, näiteks korrastatakse surnuaedu, parke ja teeäärseid ning puhastatakse majaseinu graffitist. Samuti tegelevad üldkasuliku töö tegijad vanurite abistamise ning erivajadustega inimeste hooldamisega.
Üldkasuliku töö eesmärk on piirata selle tegija vaba aega ja seega ka võimalusi uusi kuritegusid toime panna, samuti lasta tal sobivas vormis heastada ühiskonnale tehtud kahju. Tasu tehtava töö eest ei maksta. Kui isik hoiab üldkasulikust tööst kõrvale või ei allu kriminaalhooldusametniku järelevalvele ja korraldustele, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel vangistuse täitmisele pöörata või kriminaalasja uuesti avada.
