ÜRO ajalooline otsus: kanep on arvatust ohutum
(1)
ÜRO narkootiliste ainete komisjon (CND) võttis kolmapäeval vastu Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituse eemaldada kanep ja kanepivaik 1961. aasta narkootiliste ainete ühtse konventsiooni neljandast ehk kõige ohtlikumate uimastite nimekirjast.
Ajaloolisel hääletusel Viinis võib olla kaugeleulatuv mõju ülemaailmsele kanepitööstusele, alates regulatiivsest järelevalvest kuni teadusuuringuteni taimest ja selle kasutamisest ravimina, vahendavad Reuters ja MBD.
WHO soovitus 5.1 kanepi kui narkootikumi ümberhindamiseks kiideti narkootiliste ainete komisjoni poolt heaks napi tulemusega - 27 riiki oli selle poolt, 25 vastu ja üks - Ukraina - jäi erapooletuks.
Toetajateks olid peamiselt lääneriigid, sh Austraalia, Austria, Belgia, Kanada, Horvaatia, Tšehhi, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Poola, Hispaania, Rootsi, Suurbritannia ja USA. Vastu hääletasid aga teiste seas Afganistan, Hiina, Iraak, Liibüa ja Venemaa, kuid ka Jaapan ning ainsa Euroopa Liidu riigina Ungari.
WHO soovituse 5.1 vastuvõtmine kujutab meditsiinilisele kanepile laialdast sümboolset mõju, kuna võib aidata takka kanepi legaliseerimisele kogu maailmas, arvestades, et CND - ÜRO peamine uimastipoliitika kujundamise organ - tunnistas viimaks vaikimisi taime meditsiinilist ja terapeutilist toimet.
Hollandis tegutseva Rahvusvahelise Instituudi uimasti- ja demokraatiaprogrammi direktor Martin Jelsma ütles CND otsuse järel, et see annab aasta aastalt üha populaarsemaks muutuva meditsiinilise kanepi turule järjekordse tõuke.
"Ja neis riikides, mis lähtuvad ÜRO klassifikatsioonidest, võib see viia ka riigisiseselt [kanepi] ümberklassifitseerimiseni ja takistuste kõrvaldamiseni kanepi kasutamisel meditsiinilistel ja teaduslikel eesmärkidel," lausus Jelsma MJBizDaily'ile.
Jelsma sõnul peaks ÜRO otsus julgustama valitsusi vaagima, kuidas kanepit oma siseriiklikes narkootiliste ainete nimekirjades liigitada - ja see võib potentsiaalselt sillutada teed kanepi toimete täiendavate uuringuteni ja selle kasutamiseni mitmesuguste vaeguste ja seisundite raviks.
"Ehkki see samm ei vabasta kanepit täielikult ÜRO lepingute kontrollist, on see tohutu samm kanepi normaliseerimise suunas meditsiinis, aga ennekõike ka meie ühiskonnas üldiselt," ütles CND juures töötav teadlane Kenzi Riboulet-Zemouli MJBizDaily'ile.
"Ainuüksi kanepi eemaldamiseks konventsiooni neljandast nimekirjast oli vaja aastakümneid jõupingutusi - tänased tulemused on järgnevate aastakümnete jooksul tasapisi, ent viimaks kindlasti näha," uskus Zemouli.
ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtse konventsiooni neljandas nimekirjas oli marihuaana ehk kanep kuni selle nädalani kõrvuti surmavate, sõltuvust tekitavate opioididega nagu heroiin.
Ühtse konventsiooni kõige ohtlikumate narkootikumide neljas nimekiri koosneb juba selle esimeses nimekirjas olevatest narkootikumidest, ent neid ei peeta mitte ainult "väga sõltuvust tekitavateks ja väärkohtlemist soodustavateks", vaid ka "eriti kahjulikeks ja äärmiselt piiratud meditsiinilise või terapeutilise väärtusega aineteks".
Uimastid on jaotatud nimekirjade alusel kategooriatesse, võttes arvesse nende meditsiinilist kasutegurit võrrelduna võimaliku kahjuga - kõige rangem ehk neljas nimekiri hõlmab narkootikume, mille puhul soovitatakse hoiduda isegi nende kasutamisest raviotstarbel. Just sinna alla liigitati kanepit kuni selle nädalani alates 1961. aastast ehk kokku 59 aastat.
WHO esitas komisjonile veel mitu soovitust kanepi ja selle produktide ümberhindamise kohta, mis hõlmasid näiteks kanepi ekstraktide ja tinktuuride eemaldamist esimesest nimekirjast ning kanepi psühhoaktiivse komponendi tetrahüdrokannabinooli ehk THC ümberklassifitseerimist. Ükski ülejäänud ettepanekutest ei leidnud aga komisjonis kolmapäeval piisavat toetust.
Ajaloolisel hääletusel sai osaleda ainult 53 CND liikmesriiki, ent otsus kehtib kõigile rahvusvahelise uimastikontrolli konventsioonile allakirjutanutele, sh Eestile.
WHO soovitused kanepi ümberhindamiseks avalikustati esmakordselt 2019. aasta algul. ÜRO narkootiliste ainete komisjonil kulus ettepanekute vastuvõtmise või tagasilükkamise tagajärgede analüüsimiseks pea kaks aastat.
