Terviseameti juht: vähene testimine jääb inimeste, mitte raha taha
Varjatud levikuks nimetavad teadlased olukorda, kus inimesel on küll koroonaviiruse nakkus, kuid puuduvad silmatorkavad haigustunnused. Sellisel puhul ei tea nakatunu kontaktidest hoiduda ning võib enese teadmata viirust levitada.
Terviseameti juhi Üllar Lanno rääkis, kuidas nädalatagused külmakraadid mõjusid Terviseameti tööle omamoodi hästi, kuna rohkem inimesi läks nohu ja köhaga perearsti juurde ning sealt ka COVID-19 testi tegema. „Sealt tekkis meile adekvaatne määr testitavaid ühiskonnas, mis andis kindluse, et kuskil ei saa viirus olla selliselt liikumas, et me teda üles ei leia,” ütles Lanno. „Nüüd, kus väljas läks soojemaks, on selline situatsioon, kus inimesed ei pöördugi arsti poole ja ei jõua testimiseni”.
Lanno sõnul peaksid inimesed ka väiksemate sümptomitega perearsti poole pöörduma, kes siis otsustab, kas testi tegemine on tarvilik. „Tegelikult võiks iga inimene kõigepealt ka kodus ringi vaadata, et kui mõni pereliige mingisuguseid vaevusi üles näitab – on väsinud, köhib, nuuskab, turtsub – siis võiks kõigepealt soovitada kodusele, et mingu käigu arsti juures ära”.
Üks põhjus, miks inimesed ei julge testima minna, on Lanno hinnangul kartus sissetulekut kaotada. „Hirm, et kui ma lähen arsti juurde, siis äkki saangi positiivse testi ja siis mu sissetuleks kaob ära, pere läheb lukku,” kirjeldas Lanno. „Eriti peegeldub see Ida-Virumaal, kus inimene kardab oma töö ja sissetuleku pärast ning seetõttu kannatab pigem köha või nohu ära, ei lähegi arsti juurde ja ei jõua testima.”
Juhutestimine varjatud leviku tuvastamiseks
Terviseamet loodab, et valitsus otsustab jätkata Tartu ülikooli teadlaste varjatud leviku seireuuringuga. „Siis hakkame testima inimesi koolides, hooldekodudes ja teistes ohukohtades, et saada koldele jälile enne, kui need suureks paisuvad,” kirjeldas Lanno plaani. „Sihtrühm, keda oleks vaja testida, et oleks mingi adekvaatne mõju, on sadades ikkagi. Kui me saame seda suurusjärku tõsta tuhandetesse, siis see ainult tõstab meie teadlikkust”.
Raha taha praegu testimine ei jää, tõdes Lanno. „Täna saab Eesti väga hästi hakkama nende ressurssidega, mille valitsus on eraldanud kuni 31. detsembrini 2021,” sõnas ta.
