"USA metsapõlengute saaste liikus üle Euroopa küll, aga pigem troposfääri ülemistes kihtides. Ootuspäraselt välisõhu mõõtmised maapinnalähedases kihis mingeid anomaalseid näite ei tuvastanud," selgitas Teinemaa Delfile.

Atmosfääris olevate osakeste kõrgenenud tasemete mõju võib Teinemaa sõnul heal juhul näha ilusa punase õhtutaevana. Tervisele see nähtus ohtu ei kujuta.

Keskkonnaagentuur hoiatas eelmisel reedel, kuidas USA maastikupõlengute suits liigub üle Atlandi ookeani Põhja-Euroopa suunas ning väis jõuda ka selle nädala alguses Eesti õhukvaliteeti mõjutama.

"Teadaolevalt on juba pea kuu aega kestnud hiigeltulekahjude tulemusel eraldunud atmosfääri muuhulgas rohkem kui 30 miljonit tonni süsinikdioksiidi. Tulekahjud paiskavad atmosfääri nii palju saastet, et suitsupilvi võib kohata isegi enam kui 8000 km kaugusel," hoiatas keskkonnaagentuur eelmisel nädalal.

„Maastikupõlengutest eraldub peamiselt CO2 ja veeaur. Lisaks tekivad osakesed (sh tahm), süsinikoksiidid, lenduvad orgaanilised ühendid, lämmastiku- ja väävliühendid jt ühendid. Maastikupõlengutest tulenev saaste sõltub tulekahju kestusest ja intensiivsusest, põlenud ala kogupindalast ning põlenud taimede liigist ja kogusest. Hetkel Californias toimuvate maastikupõlengute puhul on CO2 heide hinnanguliselt juba praegu suurem kui elektrijaamadest pärinev heitkogus,“ kommenteeris Keskkonnaagentuuri andmehalduspetsialist Elo Mandel eelmisel nädalal saadetud hoiatuses.

Mandeli kirjeldas, kuidas saaste võib olenevalt ilmast ja hajumistingimusest kanduda tegelikust tulekahju kohast väga kaugele.

"Osakesed on ohtlikud meie tervisele, põhjustades kopsu ja südame veresoonkonnahaigusi. Samuti mõjutavad saasteained atmosfääris pilvede kujunemist ning sademete tekkimist. Teadaolevalt on suur osa USA lääneranniku massiivsetest maastikupõlengutest saanud alguse välgulöökidest, mis on hea näide sellest, kuidas ilmastikunähtused on põhjustanud õhusaaste allikate tekke," selgitas Mandel.