Tartu Ülikooli viroloogia professor Irja Lutsar märkis Delfile, et säärase idee väljapakkumist oli Euroopa Liidu ametiasutustelt oodata - "iga riik enda eest" lähenemine ei vasta euroopalikele väärtustele.

Siiski ei saa sellisele plaanile vastu joosta just avasüli kätega.

"Kui otsustatakse selle peale minna, tuleb arvestada, et nakatunute arv võib tõusta," hoiatas viroloog, rõhudes, et Eesti nakatunute arv 100 000 elaniku kohta on veel 17, paigutudes seeläbi Euroopa riikide listis alumisse otsa.

Lutsar märkis, et väljapakutud mõõdiku alla jääb suurem osa EL-i liikmesriikidest. Üle lävendi on hetkel Prantsusmaa, Hispaania, Rumeenia, Horvaatia ja Malta.

Nakatumisohu tõusmisest hoolimata peab viroloog lähenemist üldiselt mõistlikuks: ei vaadata vaid ühte numbrit, vaid seatakse ka hulk lisatingimusi - näiteks tuleb tagada, et riigis on tehtud nädala jooksul 250 testi 100 000 elaniku peale. Lisaks arvab Lutsar, et arvesse tuleks võtta ka seda, kuivõrd on nakatunute seas just nimelt vanureid ning millisel määral on hõivatud riigi intensiivravipalatid.

"Niiviisi Exceli tabelis riike numbritega võrrelda päris ei saa," sõnas Lutsar.

Juhtumite arvu kasv

Lutsar usub, et kui nakatunute arv 100 000 inimese kohta ületab 25 piiri, tuleks kehtestada Eestis viibivatele inimestele maski kandmise kohustus. Täna tõusis see number just üle 17. Eile oli see napilt alla 16. Lutsar märkis, et kindlasti tuleb läheneda piirangutele, mõeldes piirkonnapõhiselt.

Nägu soovitab viroloog katta praegugi - seda just nimelt siseruumides, kus distantsi inimestega hoida on keeruline.

Viimaste juhtumite valguses tundis viroloog vajadust taaskord rõhutada, et koroona on valdavalt pidude haigus: nakkus hakkab külge, kui viibida kinnistes ruumides paljude inimestega.

"Vaja meelde tuletada: ärge minge pidusid pidama kinnistesse ruumidesse ega ööklubidesse," rõhus Lutsar, pidades eriti teraselt silmis üliõpilasi.