Tänavu 23. augustil möödus 81 aastat Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest, mis lõi aluse iseseisvate riikide okupeerimiseks kommunistliku NSV Liidu ning natsionaalsotsialistliku Saksamaa poolt. See käivitas sündmuste ahela, mille käigus hukkus sõjas ning ideoloogiliselt motiveeritud repressioonides kümneid miljoneid inimesi.

Nende ohvrite mälestuseks korraldati täna mälestusüritus, mille raames peeti kõnesid, kuulati muusikat ning istutati üheskoos memoriaali lähedusse õunapuu. Sellele lisaks täienes kommunismiohvrite memoriaali nimekiri eestlastest ohvritest.

Represseerituile lisandus 350 uut nimetahvlit

Südapäeval kõnelesid memoriaali õunaaias vabariigi president Kersti Kaljulaid, riigikogu esimees Henn Põlluaas, justiitsminister Raivo Aeg, Tallinna Memento ühenduse esindaja Peep Varju ning Eesti õpilasesinduste liidu juhatuse esimees Marcus Ehasoo. Üritusel osales ka diplomaatiline korpus. Lisaks toimus palvus ja igaühel oli võimalus asetada memoriaalile pärg või lillekimp.

Ametlikule osale järgnes kontsert, mille raames sai kuulata Endrik Üksvärava juhatusel tunnustatud Eesti kammerkoori Collegium Musicale. Ühes kooriga astus lavale ka solist ja viiuldaja Maarja Nuut.

Pärast mälestuskontserti istutati memoriaali koduaeda noor õunapuu, millega pandi alus uuele traditsioonile. Iga-aastaselt lisatakse memoriaalile ohvrite nimed, kelle saatus on selgunud pärast memoriaali avamist - nii ka tänavu.

"Eesti kommunismiohvrite memoriaaliga seotud uurimistöö lõppu pole veel näha, kuna nõukogude terror oli väga ulatuslik. Tuhandete Eesti inimeste elutee katkemise täpsed asjaolud on teadmata. 23. augustil avame 350 hukkunud kommunismiohvri nimedega lisatahvlid. Need saatused selgusid pärast memoriaali avamist,“ sõnas Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Sergei Metlev. „Eesti inimesed hoolivad oma represseeritud lähedaste mälestusest, just tänu pereliikmete panusele saame pidevalt täiendada ja täpsustada e-memoriaali andmekogu ning lisada memoriaalile nimetahvleid."

Plaadid avati enne tseremooniat kell 11:15. Nimeplaatide avamisel kõnelesid Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Meelis Maripuu ja represseeritu pereliige Birgit Keerd-Leppik.