Jaak Madison: plastimaks on Euroopa Liidu kehtestavate maksude avalöögiks
Eelmisel nädalal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel otsustasid valitsusjuhid, et uuest aastast peab iga riik hakkama maksma ringlusesse võtmata pakendi igalt kilogrammilt Euroopa Liidu ühiskassasse 80 eurosenti.
“Selline samm tähendab, et Eesti peab hakkama juba järgmisest aastast maksma üle 30 miljoni euro Euroopa Liidu eelarvesse ja seda ainult seepärast, et Euroopa Liit liigub kindlal sammul suurema finantspoliitilise föderatsiooni suunas," kirjutas Madison. Tema sõnul on plastimaksu kehtestamine keskkonnahoiu suhtes vaid suitsukatteks.
“Piinlik on muidugi see, et peaminister väitis peale Euroopa Ülemkogu, et ühtegi maksu ei kehtestatud. Kehtestati see mainitud plastimaks, mis peidetakse lihtsalt iga liikmesriigi poolt Euroopa Liidu üldeelarvesse makstava osa sisse,” lisas ta.
Madison ei usu, et see on viimne maks, mis Euroopa Liidus kehtestatakse, vaid vastupidi – see on avalöögiks. Ta tõdeb, et plastimaksu pärast kallineb toit. “Kui juba praegu on Eestis toidud ja joogid kallimad paljudest teistest Euroopa riikidest, siis Eesti tarbija saab ka selle maksu lõpuks tarbijana kinni maksta,” väljendas ta enda seisukohta.
Madison plaanib pöörduda õiguskantsleri poole ning võimalusel ka riigikohtusse.
Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet sõnas, et Euroopas tekitatakse aastas 25,8 miljonit tonni plastikjäätmeid, millest 70% jääb töötlemata ja keskkonda reostama. "Plastikumaks pole sisuliselt maks, vaid on mõjutusvahend riikidele keskkonna reostamise kiiremaks vähendamiseks," selgitas ta. "See pole stabiilne ja püsiv sissetulekuallikas, mida maksult eeldaks. "Mida rutem plastiku ümbertöötlemise osa kasvab, seda vähem tuleb tasuda. Mida on siin kaevelda," sõnas Paet.
