Eesti võib jääda võitluses Euroopa plastimaksu vastu üksi

Valitsusjuhid arutavad reedel Brüsselis muu hulgas uute Euroopa maksude üle — süsinikumaksu idee on diplomaatide sõnul maha kantud, samas plastimaksu võidakse koguma hakata juba aasta pärast.

Neljapäeval rõhutasid peaminister Jüri Ratas ja rahandusminister Martin Helme, et Eesti valitsus on uute Euroopa maksude vastu, vahendab ERR-i uudisteportaal "Aktuaalset kaamerat".

Kuigi arutelud Brüsselis alles käivad, ütlevad diplomaadid, et Eesti on võitluses plastimaksu vastu jäämas üksi. Asi on selles, et Euroopa Parlament nõuab uusi omavahendeid, ähvardades ultimaatumiga: kui uutes Euroopa maksudes kokkuleppele ei jõuta, ei kirjuta parlament liidu mitmeaastasele eelarvele alla.

Plastimaks näib kõige lihtsam viis parlamendi rahustamiseks.

"Põhimõtteliselt skeem oleks see, et kui Eestis on jäätmete osakaal, mida me ringlusesse ei võta, üle 20 000 tonni, siis kui tuleb teatud tasumäär, korrutatakse see läbi ja teame, kui palju maksta," rääkis keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

Ülemkogu järelduste mustandis tuleks ühe kilogrammi taaskasutamata plasti eest maksta 80 eurosenti. Selle, veel kokkuleppimata hinnakirja järgi peaks Eesti tasuma plastimaksu 16 miljonit eurot aastas.

Vastavalt pakendijäätmete direktiivile tuleb riikidel viie aasta pärast taaskasutada 50 protsenti plastpakenditest. 2017. aastal oli Eesti plastpakendite ringluse määr vaid 27 protsenti, kuid muudatus andmete kogumises tõstis selle aastaga 40 protsendini.